Uus pärandiseadus kaitseb kaugel elavat sugulast

Uue seadusega hakkaks pärimisasjades kehtima loobumissüsteem.

Uue pärimisseaduse järgi saaks pärijad sisuliselt üleöö omanikeks lillegi liigutamata, kui pärandatava vara omanik sureb, kuid ühtlasi võivad võlausaldajad ilmuda üleöö uue omaniku ukse taha võlga sisse nõudma.

Justiitsminister Rein Lang esitles eile ajakirjanikele uue pärimisseaduse eelnõu, mille valitsus on heaks kiitnud ja mis on teel riigikogu õiguskomisjoni. Langi sõnul sobiks uus seadus paremini kui senikehtiv, mis on sisuliselt ENSV pärimisseadus veidi kohendatud kujul.

“Selle seaduse menetlemine võtab riigikogus vähemalt aasta, kui mitte rohkem,” ütles endine justiitsminister Ken-Marti Vaher, kelle ametiajal hakkas ministeerium uut pärimisseadust välja töötama.

Toimingud lihtsamaks

“Seaduse lähtepunkt oli muuta pärimine lihtsamaks, kuid kuna see puudutab tõesti peaaegu iga inimest, siis on põhjalik diskussioon enne seaduse vastuvõtmist vajalik ning väga täpselt peab välja arvutama ka kulud, mis uue seaduse alusel pärimisega kaasnevad,” lausus Vaher.

Uue pärimisseaduse põhi-mõtteline muudatus senisega võrreldes on see, et pärija ei pea enam teatama, et võtab päranduse vastu, vaid omand läheb automaatselt üle. Pärija peab teada andma vaid seda, kui ta pärandist loobub. Seega läheb pärimine vastuvõtusüsteemilt üle loobumissüsteemile. Samas võib pärijat oodata kohtutee, et oma hilisema loobumise puhul tõestada, miks ta varem välja ei ilmunud – suure tõenäosusega tuleb end niisugusel juhul võlausaldajate eest kaitsta.

Praeguses Eestis tähendab pärimine sageli võlakoormat, mis lahkunu õlgadelt pärijatele kandub. Notarite Koja esimees Tiit Sepp tõdes, et ka võlausaldajaid tuleb kaitsta. “Praegu võib pärija venitada päranduse vastuvõtmisega kümme aastat ning võla- usaldajad ei saa oma raha kuidagi kätte, aga vähem- aktiivsed pärijad võivad praegu pärandusest ka ilma jääda, kui aktiivsed sugulased end kiiresti üles annavad ja vara enda nimele vormistavad,” lausus Sepp. “Ka nõrgemaid pärijaid, näiteks väheinformeeritud maal elavaid sugulasi peab kaitsma, et nemadki saaks oma osa pärandist kätte – uus seadus tahab ka seda tagada.”

Pärandit peab keegi hoidma

•• Uus pärimisseadus näeb ette ka uue staatuse – pärandvara hoidja, kelleks võib olla mõni pärijatest, aga ka

võlausaldaja või kellegi teise määratud isik, kes peab vara endisel kujul omandi üleminekuni hoidma.

•• Seaduseelnõu näeb sedagi ette, et juba 15-aastasel lapsel võib olla varandus, mille saatuse eest ta vastutab, ning tal tekib vajadus testament teha.

•• Lapsi puudutab ka pärandi sundosa regulatsioon – sundosa võib nõuda vaid see pärija (laps või ka vanem), kelle suhtes oli lahkunul ülalpidamiskohustus. Sundosa on aga rahaline nõue – sundosa õigusega pärijail on õigus testamendijärgsetelt pärijatelt oma osa väljamaksmist nõuda. A.A.