Riigikogu võttis eile vastu uue pärimisseaduse, mille kõige olulisem muudatus on pärandvara vastuvõtusüsteemi asendamine loobumissüsteemiga.
Kehtiva õiguse kohaselt läheb pärandvara pärijale üle üksnes juhul, kui pärija võtab pärandi vastu. Loobumissüsteemi puhul kaasneb seadusest tulenev pärimisõigus automaatselt ja pärandist loobumiseks tuleb avaldada oma sellekohast tahet. Uue seaduse kohaselt avaneb pärand pärijale pärandaja surmapäeval. Seadus jõustub 1. jaanuaril 2009.
Riigikogu õiguskomisjoni liikme Hanno Pevkuri sõnul tähendab uue pärimisseaduse vastuvõtmine positiivset muutust Eesti eraõiguses. “Üleminek pärandvara vastuvõtusüsteemilt loobumissüsteemile on pärimisasjade lahendamisel kindlasti nüüdisaegsem lahendus,” ütles Pevkur.
Pevkuri sõnul on oluline, et uus seadus välistab eemalviibivate pärijate mahasalgamise, mis on praegu kahjuks suhteliselt levinud. Olulise muudatusena kehtestati seadusega ka selgemad pärandvara hoiumeetmed, mis võimaldavad vältida olukorda, kus mõni pärija kulutab kogu päranduse.
Samuti on kuni pärimise vormistamiseni pärandaja võlausaldajatel raskendatud oma nõuete maksmapanemine, sest sellised nõuded tuleb maksma panna pärijate suhtes.
Seadusega kõrvaldati ka ebakõlad, mis olid seni kehtinud pärimisseaduse ja teiste oluliste seaduste, näiteks võlaõigusseaduse ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse vahel.
Uue pärimisseaduse poolt hääletas 55 ja vastu 31 riigikogu liiget. Erapooletuks ei jäänud keegi.
