Uus peapiiskop Urmas Viilma: ilma religioonita on inimesed mõjutatavad

Urmas Viilma leiab, et Eesti kirik peaks lõpuks astuma internetti, et ka seal oma sõnumit levitada. Ilmalikku riiki ohustab see, et mõne erakonna platvorm võib muutuda universaalseks tõeks. Kooseluseadus on kiriku silmis lubamatu, sest võib avada Pandora laeka ohtlikele järeleandmistele.

Teid valiti äsja peapiiskopiks. Milline oli teie teekond Jumala ja kirikuni?

Ma ei ole kristlikust perest pärit, olen üles kasvanud Sauel, kus ei ole kirikut. Väärtused olid peres sellised nagu kristlikus peres, ainult ilma sõnata Jumal. Sellised teemad minu igapäevaellu ei ulatunudki. Esimene kokkupuude kirikuga oli 1980-ndate lõpus, kui Saue koolis hakkas kultuurilugu õpetama Keila kirikuõpetaja Jaan Jaani. Siis tulid esimest korda minu ellu need teemad ja küsimused, mida ei osanud enne küsidagi. See, et religioooni teemat kooliprogrammis ei ole, tähendab tohutu hulga noorte üleskasvatamist täiesti ilma religioonist rääkimata.

Mis on teemad, millega tahate peapiiskopina tegeleda?

Ma ei ole paika pannud sellist tegevuskava. Olin noorim kandidaat ja kui Jumal tervist ja elupäevi annab ja mind ametist tagasi ei kutsuta, siis on aega, et mitte kiirustada ja rutata muudatustega. On aega mõelda ja planeerida, palvetada ja kaasata meeskond. Paljuski läheb praegu rahulikult nii edasi, nagu peapiiskop Andres Põder on seda seni suunanud. Kirikut, mida saab võrrelda suure laevaga, ei saa kiiresti keerata ja seda polegi vaja. Haridus on olnud minu valdkond, meeldiks ka rohkem dialoogi riigi ja omavalitsustega. Oluline on tegelda ka kirikutega, vaimulike ja nende toimetulekuga, millega on üsna kurb seis. Koguduseõpetaja saab poole vähem kui kooliõpetaja ja koguduste vähenemist tuleb vaadata konteksis kogu piirkonna elanike vähenemisega.