Eelmisel nädalal kiitis Eesti Energia nõukogu firma üldkoosoleku ehk majandusminister Juhan Partsi suuniste järgi heaks investeeringu uue põlevkivi­elektrijaama rajamiseks. Ehitatavas elektrijaamas kasutatav nn keevkihttehnoloogia võtab arvesse eeldatavasti aina kallimaks muutuvat Euroopa Liidu CO2 kvoodikaubanduse süsteemist tekkivat hinnasurvet.

Nagu selgub ettevõtte enda plaanidest, toob uue põlevkivi­elektri tootmise tehnoloogia kasutuselevõtt kaasa ka selle, et rajatavates kateldes hakatakse põlevkivi põletama pooleks biomassiga ehk teisisõnu peamiselt puiduga. Eesti Energia juhatuse esimees Sandor Liive viitas otse, et see on vajalik elektritootmisest tekkiva CO2 heitmete kogu­se vähendamiseks.

860 000 tonni aastas

„Biomassi kasutamine uues põlevkivielektrijaamas annab võimaluse kasutatavate kütuste mitmekesistamiseks ja põlevkivijaamas toodetud elektrienergia CO2 sisalduse vähendamiseks. Biomassi osakaalu suurendamine kasutatavas kütuses kuni 50%-ni võimaldaks viia põlevkiviploki CO2 eriheite võrreldavale tasemele maagaasil töötavate elektrijaamadega,” selgitas Liive suure biomassi kasutamise plaani tagamõtet.

Mida vähem aga elektritootmine CO2 õhku paiskab, seda vähem tuleb kulutada ka kalli saastekvoodi ostmiseks. Biomassi ja sealhulgas puitu hinnatakse Euroopa reeglite järgi taastuvenergia allikaks, mistõttu selle põletamisel tekkiva CO2 pärast nii palju ei muretseta.

Liive tunnistas, et Eesti Energia plaani täitumisel oleks uue elektrijaama kolletesse vaja aastas väga palju biomassi. „Kui biomassi osakaal kütusesegus on 50%, siis aastane biomassivajadus oleks 860 000 tonni,” hindas ta.

Ettevõtte juht lisas, et sellise koguse kokkusaamine ei tohiks olla probleem Eestiski. „Vastavalt Eesti metsanduse arengukavale 2010–2020 on siinne jätkusuutlikkust tagav aastane raiemaht Eesti metsadest 12–15 mln tonni ning täiendav vajalik kogus oleks võimalik tarnida ka Eesti metsadest.”

Samal ajal märkis Liive ka, et imporditud puidu kasutamine pole sugugi mõeldamatu. „Biokütustest on aina enam saamas globaalselt kaubeldav kütus, mitmed Euroopas asuvad elektrijaamad kasutavad Venemaalt, Lõuna- ja  Põhja-Ameerikast pärinevaid bio­kütuseid. Seetõttu ei peaks me biokütuse saadavuse hindamisel lähtuma mitte ainult Eesti puiduressursist, vaid saame arvestada laiemalt ressursi olemasolu ja kättesaadavusega kogu regioonis: Venemaal, Baltimaades ja Valgevenes.”

Äsja rohelise tule saanud uus elektrijaam rajatakse Narva lähistele Auverre Eesti elektrijaama kõrvale. Esimese energiaploki valmimise tähtaeg on 2015. aasta, teise ploki rajamine otsustatakse 2012. aastal.

Valitsuse kord raha anda läheneb

•• Uue elektrijaama kavandatav maksumus on umbes miljard eurot. Selle raha väljakäimiseks peab Eesti Energia kindlasti oma laenukoormust suurendama. Kuid ka sellest ei piisa – suuremahuliste laenude võtmiseks peab ettevõte kasvatama oma kapitali suurust. 

•• „Meie hinnangul on vaja riigilt juba järgmisel aastal täiendavat omakapitali 100–200 mln eurot ning sarnane täiendava omakapitali vajadus säilib ka sellele järgnevatel aastatel,” ütles Sandor Liive.