Uus raamatusari “Eesti lugu”: kummardus eestlaste ajaloole
Sarjas ilmub kokku 50 eesti kirjandusteost, mille ühisosaks on püüd vastata küsimusele: missugused on eestlased, milline on meie kujunemislugu? Sarja esikteos kutsub lugeja kaasa peadpööritavatele reisidele ajas ja ruumis, siin- ja sealpool teadvust, eirates kõiki konventsioone.
Avateos võtab ühtede kaante vahele kokku Lennart Meri suurteose “Hõbevalge” (1976) ja sellele järgnenud “Hõbevalgema” (1984) esmatrüki. Autori eluajal ei ilmunud need tekstid üheski kordustrükis.
Selline oli ka Lennart Meri enda soov: teha kahest teosest üks, koos vajalike täienduste ja täpsustustega. Teoste ilmumisajal jagus hilisemale armastatud presidendile ja suurele riigimehele nii kriitikat kui ka tunnustust. Esimest korda ilmuva ühendteksti muudatustes ja täiendustes on tuginetud autori enese märkmetele. Selle suurt pieteeditunnet nõudva toimetamistöö on teinud poeg Mart Meri ja Urmas Sutrop.
“Saime arvestada vaid autori kindlaid sisulisi märkusi ja teha mõningaid redaktsioonilisi parandusi,” märkis Mart Meri. “Isa oleks soovinud uue raamatu mahuks umbes 250 lehekülge, kuid me ei hakanud midagi omal volil välja jätma,” täpsustas ta.
Kunstilise loojana oli Lennart Meri missioon sarnane hilisema poliitikukarjääri kreedoga: jutustada Eesti, Euroopa ühe põliseima rahva lugu. See ülesanne tähendas toetumist põhjalikule ajalootundmisele, faktidele muistsest geograafiast, folkloorist, antiikallikatest jne. Samal ajal ei pidanud Meri ise “Hõbevalget” ajalooliseks uurimuseks, vaid nimetas seda luuleraamatuks. Sarja esikteosele põhjaliku saatesõna kirjutanud ajaloolane Jüri Kivimäe julgeb oletada, et ehk on “Hõbevalge” hoopis lähemal praegusele ajavaimule ja virtuaalsele reaalsusele kui oma tõelisele ilmumisajale ehk 1970-ndatele.
““Hõbevalget” võib lugeda ka kui põnevusromaani,” vastab Mart Meri küsimusele, kuidas võiks leida tee “Hõbevalgeni” noorem põlvkond. “Teiseks, “Hõbevalge” sõnum on kahtlemata see, et inimeste maa ja ilm ei ole kunagi jagatud omaette isoleeritud või seosteta tükikesteks, üksikuteks saarekesteks, vaid see on omavahel suhtlev, teineteist mõjutav, teineteiselt õppiv maailm,” lausus ta. ““Hõbevalge” oli tollal ja on ka praegu ravim ebaloomulikkuse ja mõtteahtruse vastu,” ütles Mart Meri.
Kirjandus- või ajaloosse sügavuti minev saatesõna, mis avab iga konkreetse teose tagamaid ja selgitab selle suhet ajalooga, hakkab täiendama kõiki sarja raamatuid.
“Eesti loo” raamatute valik hõlmab kõiki Eesti ajalooperioode muistsest iseseisvusest nüüdisajani. Teravdatud tähelepanu all on olulisemad murdepunktid: muistne vabadusvõitlus, Jüriöö ülestõus, Liivi sõda, Põhjasõda ja sellega kaasnenud nälja- ja katkuaeg, 1905. aasta sündmused, Vabadussõda ja mõlemad ilmasõjad, iseseisvuse taastamine ja laulev revolutsioon.
Ometi võimaldab iga raamat, hoolimata konkreetsest ajalis-geograafilisest ruumist, teha järeldusi ka tänapäeva Eesti kohta. Lugeja liigub raamat raamatu haaval mööda ajatelge minevikust tänapäeva.
Sari on koostatud nii, et umbes sealt, kus eelmine raamat lõpetas, jätkab jutustust järgmine teos. Eesmärk on tekitada ilukirjandusega omamoodi lineaarne ajalugu.
Avaraamatule järgneb K. A. Hindrey “Urmas ja Merike”, mis jätkab Lennart Meri poolmüütilist ajareisi ereda sissevaatega Muinas-Eesti ühiskonda. Sarja on sulandunud kõrvuti nii taasavastamist vääriv Eesti kirjanduse tuntud klassika kui ka eri ajalooperioodidel teenimatult vähe avalikkuse tähelepanu pälvinud teosed. Näiteks Jakob Pärna “Oma tuba, oma luba”, mida nimetati 19. sajandi lõpul renditaluniku aabitsaks, kuid vajus olude muutudes kiirelt unustusehõlma.
Või Voldemar Õuna “Uus evangeelium”, mis valgustab Eesti ajaloo üht pöördelisemat aega – alates baaside lepingust 1939. aastal kuni Saksa vägede saabumiseni 1941. aastal – ning mille eepilist haaret on varem võrreldud ka Thomas Manni teoste omaga. Teatepulga võtab üle Aili Helmi “Kuradil ei ole varju”, mis on romaanitriloogia Nõukogude Liidu poliitvangide elust.
Ühena vähestest on kahe teosega esindatud Jaan Kross, uue trüki saavad “Kolme katku vahel” ja “Keisri hull”.
Läti Henrik ja Kivirähk
Tuntumatest teostest figureerivad sarjas näiteks Läti Henriku “Liivimaa kroonika”, Eduard Vilde “Mahtra sõda”, Viivi Luige “Seitsmes rahukevad”, Emil Tode “Piiririik” ja Andrus Kivirähki “Vargamäe vanad ja noored”.
Sarja koostamisel osutasid hindamatut abi nii kirjandusteadlased kui ka kultuuri- ja ajaloolased: Eesti teaduste akadeemia akadeemik Jaan Undusk, Vikerkaare kirjandustoimetaja Kajar Pruul, Eesti kirjandusmuuseumi direktor Janika Kronberg ja teadur Sirje Olesk, Eesti Instituudi juhataja Mart Meri, Tartu ülikooli kirjanduse professor Tiina Kirss, professor Peeter Torop, kirjanduskorüfeed Ain Kaalep, Peeter Olesk ja Jaan Isotamm.
Esimene raamat kingituseks
•• Nii nagu Päevalehe varasemates raamatusarjades, on ka seekord esimene raamat 20. septembril Päevalehe lugejatele tasuta kingituseks. Igal järgneval laupäeval ilmub järgmine raamat, mis on koos Päevalehega müügis vaid ühe nädala ja ülimalt soodsa hinna – 74 krooni – eest.
•• Sarja 50 raamatut on järjestatud kronoloogiliselt: kõige varasemast ajast kirjutatud teosed ilmuvad kõigepealt, nüüdisaega käsitlevad teosed ilmuvad kõige viimasena.
•• Peale Eesti Päevalehe tellijate saavad raamatuid soodushinnaga tellida ka eesti akadeemilise kirjanduse lipulaeva ajakirja Akadeemia tellijad.
•• “Hõbevalge” jõuab tänasest nende Päevalehe tellijateni, kes on varasematest raamatusarjadest raamatuid tellinud. Teised Päevalehe tellijad saavad raamatu endale kingiks, soovist tuleb kirjastusele varem teada anda.
•• Eesti Päevalehe ja Akadeemia tellijad peavad oma kingisoovist märku andma hiljemalt 14. septembriks. Raamat tagatakse vaid õigeks ajaks soovi avaldanud tellijatele.
•• Iga Eesti Päevalehe tellija, kellel on vähemalt kahe kuu tellimus või otsekorraldusleping, ja iga Akadeemia tellija saab tellida kuni kaks raamatusarja.
•• Eesti Päevaleht ja Akadeemia ootavad ka uusi ajakirjandus- ja kirjandushuvilisi! Neil on kuni 7. oktoobrini võimalus tellida kogu raamatusari.
•• Terve sarja tellimise korral saab raamatud kätte viiestes pakkides, üks pakk maksab 370 krooni. Terve sarja eest saab maksta jupphaaval, raamatud toimetab Eesti Posti kuller kohale tasuta.
Uus “Hõbevalge“ ilmub ka väljaspool sarja
•• Lennart Meri “Hõbevalge” uus versioon ilmub ka väljaspool Eesti Päevalehe ja Akadeemia sarja. Teose kirjastab Lennart Meri Euroopa Sihtasutus. Klassikalises prantsuse köites teos jõuab raamatupoodidesse müügile 22. septembriks ja hakkab maksma 299 krooni.
