Uus seadus lihtsustab teenetemärkide andmist

Riigikogu võttis täna vastu riiklike teenetemärkide andmist lihtsustava seaduse, muuhulgas saab nüüd iga inimene või asutus esitada teenetemärgi andmise ettepanekuid.

Seni võis autasu andmise ettepanekuid teha ainult riigikantselei juures tegutsev teenetemärkide komitee.

Seadus lihtsustab ka teenetemärgi äravõtmise regulatsiooni, seni oli teenetemärgi ära võtmine väga keeruline protseduur.

Uus seadus sätestab aga teenetemärkide ära võtmiseks mitu võimalust. President võib inimeselt teenetemärgi ära võtta siis, kui teenetemärgi saanu mõistetakse süüdi tahtliku kuriteo toimepanemises ja ka siis, kui on saanud teatavaks enne teenetemärgi andmist esinenud asjaolud, millest teadmise korral ei oleks sellele inimesele teenetemärki antud. Samuti saab teenetemärgi ära võtta siis, kui inimese hilisem käitumine on olnud niivõrd vääritu, et see välistaks talle teenetemärgi andmise.

Teenetemärgid on Vabadusristi aumärk, Riigivapi teenetemärk, Maarjamaa Risti teenetemärk, Valgetähe teenetemärk, Kotkaristi teenetemärk ja Eesti Punase Risti teenetemärk.

Teenetemärkide antakse korraliselt üks kord aastas – 24. veebruariks, iseseisvuspäevaks. Erandjuhtudel, sealhulgas riigivisiidi puhul või Eestisse akrediteeritud diplomaadi lahkumisel riigist tema ametiaja lõppemise korral võib teenetemärgi anda ka muul ajal. Samuti on teenetemärgi muul ajal andmise erijuhuks märgi andmine postuumselt.

Uus seadus kaotab ära Teenetemärkide komitee ja märkidega seotud asjaajamine antakse presidendi kantselei korraldada.