„Seni Eestis kasutusel olnud tehnoloogia järgi freesiti kumbki roobas eraldi välja ja täideti asfaltseguga (põhiliselt linnades, maanteedel) või valuasfaldiga (maanteedel),“ selgitas Maanteeameti põhja regiooni direktori asetäitja Aivo Salum enne uue tehnoloogia maale toomist valitsenud olukorda. Tema sõnul oli valuasfaldi puhul probleem see, et tee haardetegur ja tasasus kannatasid. „Nüüd kuumutame me roopa põhja u 3 sentimeetri sügavuselt, freesime selle lahti, segame freespurusse uut asfaltbetooni ning laotame sama masinaga uuesti maha,“ rääkis Salum.

Uue tehnoloogia eelis on tema sõnul see, et kui enne kippus tee külmalt täidetud vuugi koha pealt lagunema, siis nüüd sellist probleemi enam ei ole. Samas jääb tee ühtlaselt tasaseks ja remonditud kohtades pole karta suuremat libedust. Lisaks kulutavad sõidukite naelrehvid esimese remondijärgse talvega bituumenikihi ära ning täidetud roopad jäävad vaevumärgatavad.

Uus tehnoloogia on ka tunduvalt keskkonnasõbralikum, sest tekkinud freespuru kasutatakse samas kohas kohe ära ja see vähendab olulisel määral materjali kulu – jääb ära uute materjalide kaevandamine ja juurdevedu.

Oluline on ka see, et tänu tööprotsessi kiirusele häiritakse tunduvalt vähem liiklust (kui võrrelda pindamistöödega) ning pole vajadust teed remondi ajaks sulgeda.

Rooparemixeri jõudlus on 2,5 jooksvat kilomeetrit, st 5 km jagu roobast päevas ning töö hind vana tehnoloogiaga võrreldes märksa odavam.

Soomes on Rooparemixerit kasutatud juba ligi 14 aastat ning Eestis alustati sellega tööd möödunud nädalal Tallinna-Tartu maanteel Vaidas, kus sellega remonditi ära 4,6-kilomeetrise maanteelõigu esimene sõidurada. Sel nädalal jätkati masinaga remonttöid Tallinna-Narva maanteel, kus mõlemal sõidusuunal tehakse korda kokku ligi 38 km jagu esimest sõidurada.