Uus vähiliik püüab Eesti vetesse vaikselt sisse imbuda
Eestimaa Looduse Fondi poolt läbi viidud loodusväärtuste uuringu käigus leiti Ruhnu lähedalt Gretagrundi madala piirkonnast möödunud kevadel uus vähilaadsete hulka kuuluv müsiid Paramysis intermedia, keda varem Läänemeres kohatud ei ole. Seetõttu ei ole liigil veel ka eestikeelset nimetust.
"Kujult on nad väga sarnased krevettidega, olles aga märksa saledamad," ütles Eesti Mereinstituudi merebioloogia vanemteadur Ilmar Kotta Päevaleht Online´ile. Tema sõnul on tegemist umbes 1,5 sentimeetri pikkuste loomakestega.
Kui Gretagrundi merealalt leiti läinud kevadel vaid üks tulnukliigi isend, siis Narva-Jõesuust püüti neid kinni suisa kümnete kaupa. "Tema levik meie vetesse on võtnud väga kaua aega ja näib, et meie koosluste vahele on tal üsna keeruline trügida, nii et kerge ei saa tal siin olema. Hirmsa vallutajaga kindlasti tegemist ei ole, aga kanda on ta meie vetes siiski juba kinnitanud," kõneles Kotta.
Armastab magedat
Teaduri sõnul eelistab lõhkjalaline elada magedamates veekogudes, näiteks meres suurte jõgede suudmetes ja nende läheduses. Kotta usub, et meie vetest liigub uus liik järgmise 10-15 aasta jooksul edasi ka lõuna poole.
Põhjalähedases vees toituvad nad igasugusest orgaanilisest (nii loomsest kui ka taimsest) pudemest taimedel, vees ja veekogude põhjal ning ka elusorganismidest, näiteks zooplanktonist.
Äsja avastatud Paramysis intermedia on Ponto-Kaspia päritolu lõhkjalaline, keda üritati aastatel 1974-1977 Aasovi mere Taganrogi lahest Peipsi järve sisse tuua. Hiljem pole teda aga Peipsist leitud.
Alles möödunud aastal avastasid mereinstituudi töötajad tulnukliigi isendeid, kuid mitte Peipsist, vaid hoopis Gretagrundi madalalt Liivi lahes ja Narva-Jõesuu supelranna madalast rannaveest.
Potentsiaalne kaitseala
Gretagrundi meremadalik asetseb Ruhnu saarest kagus ning on teadlaste poolt välja pakutud kui potentsiaalne mereline kaitseala. Seniajani polnud selle merepiirkonna kohta olemasolev informatsioon piisav.
Gretagrundi madala põhjaelustiku inventuur ja mereelupaikade kaardistamise välitööd tehti eelmise aasta mais TÜ Eesti Mereinstituudi merebioloogia osakonna töörühma poolt. Teadlaste sõnul on tegemist ühe omapäraseima ning huvitavama merealaga, mida nad on Eesti rannikumeres inventeerinud ning kindlasti väärib edasist arutelu antud ala kujundamine mereliseks kaitsealaks.
Natura võrgustiku seisukohalt väärib märkimist loodusdirektiivi elupaigatüüpide - mereveega üleujutatud liivamadalate ja karide - esinemine Gretagrundi madala piirkonnas.
Gretagrundi piirkonna uuringute tulemusena koostatakse koondaruanne ja ettepanekud edasiste tegevuste osas 2009. aasta veebruari lõpuks.
