Uus Vana Teater alustab hooaega “Novecentoga”
Tükk, millega üles astutakse, on eelmisest aastast tuttav Vahur-Paul Põldma tõlgitud, lavastatud ja mängitav Alessandro Baricco “Novecento”, mis jõuab publiku ette täpselt seitsmekümnendat korda.
Teater kolib algaval hooajal varasemast kahekümne viie istekohaga mängupaigast Chocolaterie kohvikus sama hoovi peal asuvasse viiekümnekohalisse saali.
Katoliiklik müstika
Järgmise aasta kevadsuveks lubab Uus Vana Teater lavale tuua siinmail vähe tuntud, 1109. aastal sündinud saksa katoliku müstiku Hildegard von Bingeni näitemängu “Ordo Virtutum”. Lavastuse eestikeelne töönimi kõlab “Vooruste mäng”.
“Kavatseme seda mängida Eesti ja loodetavasti ka muu maailma kirikutes ladina keeles. Eesti publiku jaoks tuleb tõlge kavalehtedele. Eestis on von Bingen peaaegu tundmatu, sest meie kultuuriruumis on katoliiklus vähe kandepinda leidnud. Saksamaal ja teistes pikkade katoliiklike traditsioonidega maades on tegu väga tuntud tekstiga,” rääkis Põldma.
Põldma sõnul niivõrd mitmekihilise ja keerulise materjaliga kiirustada ei tohi. Praegu töötab lavastuse teksti ettevalmistamise kallal peale Põldma kaks inimest – Maria Staak ja Põldma abikaasa Marik Põldma.
Lavastaja kinnitusel hakkab keeruline, sõna otseses mõttes lineaarne tekst end tegijaile tasapisi kätte andma, nii et tajutakse juba selles peituvat traagikat ja huumoritki. Septembrist algavad proovid laulvate näitlejatega, kuna kogu tekst põhineb gregoriaani laulul. Põldma kanda on etenduses ainuke negatiivne ja sõnaline roll, nimelt mängib ta kuradit ennast.
Veerand sajandit kongis
Hildegard von Bingeni erakordsus avaldub juba tema eluloos. Nimelt viibis seni ametlikult katoliku kiriku poolt pühakuks kuulutamata naine 24 aastat koos oma vaimse juhiga klausuuris ehk kitsukeses üksikkongis.
“Klausuuris olemine tähendab totaalset Jumalale pühendumist. See on enese materiaalse keha vabatahtlik eraldamine maailmast, igapäevane kõnelus Jumalaga,” ütles Põldma.
“Teada on, et samal ajal, kui von Bingen klausuuris viibis, oli ta ise kahe kloostri abtiss, ning selles kloostris, kus ta viibis, käisid pidevalt ehitustööd. Sellel perioodil kirjutas ta üles ainult oma nägemusi ning hilisemad teosed ongi rajatud nende nägemuste tõlgendamisele,” ütles Põldma.
