Vabadussõja võidusamba kavandatud asukohas välja kaevatud ja nüüd juba osaliselt lammutatud linnamüür kuulub vanalinna kui maailma kultuuripärandi juurde, mille tahtlik rikkumine on kuritegu kultuuri vastu.

[---]

Avatud müüriosa kultuuriväärtust ei saa paika panna ülepeakaela tehtavate ekspertiisidega juba kohale toodud lammutustehnika vaimse vägivalla ohutsoonis. Harjumäe nõlval avatud pärandkultuuri värske hetkepilt nõuab uut lähenemist nii arheoloogidelt ja ajaloolastelt kui ka poliitikutelt. Päevapoliitiliste otsuste elluviimine etteantud tähtaegadeks ei jäta aega esivanemate tarkustele, mis manitsevad “mõtlema veel” ning tegutsema “tasa ja targu”.

[---]

Välismüüri täpselt mõõtu tahutud ja hoolikalt rihvitud paeplokkidest laotud voodri väga hea viimistlus ja kogu seina nõrka kallakusse tahutud sirge välispind räägivad müürimeistrite töö kõrgest kultuurist. Jääb mulje, et see nagu polekski linna kaitseks loodud kindlusmüüri osa, vaid unikaalse kultusehitise sein. Selle seina osalinegi lammutamine ei tohi küll kõne allagi tulla.

[---]

Me ei vaja järjekordset Võimu vägivalda Vaimu vastu. Linnamüüri kujul on kaalul püsikultuur kivis – rahvuskivis paes. Ja veel paljus-paljus muus meie rahva vaimses keskkonnas.

Rein Einasto, eesti paeliidu juhatuse liige

Andrus Ristkok, eesti kodu-uurimise seltsi juhatuse liige

Jaan-Mati Punming, eesti geograafia seltsi president

Eino Väärtnõu, Hooliva jätkusuutliku tallinna juhatuse liige

Jaan Tamm, eesti muinsuskaitse seltsi esimees