Pikad järjekorrad olid supilaua taga, visadust nõudis ka laskesimulaatorini jõudmine. Inimesed said ka kergerelvi näppida, vanemad härrasmehed käitusid kui poisikesed ja tegid, automaat rinnal, teineteisest pilte.

Mart (30) oli oma perega platsil kolm ja pool tundi, siis väsisid lapsed. “Muidu oli neil aga väga põnev ja eks me laste pärast seal rohkem käisimegi. Nad said ronida ühest sõjamasinast teise ja kahuritoru kruttida,” rääkis Mart. Perega söödi hernesuppi, lapsed said endale värvilised õhupallid.

“Kontserti me eriti ei kuulanud, lapsed olid väga püsimatud ja ega endalegi see lärm väga ei meeldinud,” märkis Mart.

Ta võrdles üritust omaaegsete mai- ja oktoobripidustustega. “Siis oli isegi lõbusam, sai marssida ja lipudki olid olemas, siis tõsi küll, punased.”