Tallinnas Vabaduse väljakul toimuvate ehitustööde käigus tuli ilmavalgele neoliitikumist ehk nooremast kiviajast pärit asula. Iidne asulakoht paikneb Vabaduse kella juures linnavalitsuse hoone poolses osas.

Kunagisest inimasustusest annavad tunnistust arheoloogide leitud kiviaegsed savist olmeesemete killud. “Tegemist on olmekeraamika kildudega. Leiud pärinevad neljandast aastatuhandest enne Kristust, seega on tõenäoliselt tegemist kiviaegse asulakohaga,” rääkis arheoloog Villu Kadakas Päevaleht Online’ile.

Muinasaeg keskaja all

Ta lisas, et samast ajastust pärit asulakohti on leitud veel mõnelt poolt Eestist, kuid Tallinnas pole varem midagi sellist ilmavalgele tulnud. Esimesed kiviaegsed objektid kaevati välja möödunud nädala teisipäeval ning praeguseks on arheoloogid asulakohast leidnud umbes kümmekond erinevat objekti.

Aastatuhandetetagune asulakoht tuli välja pärast seda, kui Vabaduse väljakul kaevanud arheoloogid oli eemaldanud keskaegse kultuurkihi. “Kõigepealt avastati esimene kammkeraamilise nõu kild, mis andis piisava põhjuse edasi otsida,” ütles Kadakas ning lisas, et väljakaevamiste käigus leitud esemed toimetatakse muuseumisse.

“Praegu on konkreetset kiviaegset asulat veel nii vähe avatud, et on liiga vara öelda, mis sellest kohast pärast väljakaevamiste lõppu edasi saab. Me veel ei tea, kui hästi see asulakoht säilinud on ning kui mastaapne see on olnud,” rääkis Kadakas.

Neoliitikum ehk varaseim põlluharimisperiood, mil inimesed kasutasid veel kivist tööriistu ja relvi, kestis 4900 aastast kuni 1800 aastani enne Kristust. Neoliitikumi alguseks loetakse keraamika ilmumist. Tolleaegsetele savinõudele on iseloomulik välispinda kattev kammilaadse esemega tekitatud triibuline muster, mille järgi nimetatakse seda keraamikat kammkeraamikaks.

Eestis sai neoliitikumiajastu alguse Narva kultuuri tekkega. Keraamika valmistusviis ja esemete kuju oli kõikjal üpris sarnane. Neoliitikumiaegseid asulakohti on Eestis varem leitud nii saartelt kui ka Lääne-Eestist, samuti põhjarannikult Kunda lähistelt.

Varasemad leiud Vabaduse platsil

•• Tööd Vabaduse väljakul toimuvad arheoloogide järelevalve all.

•• Santa Barbara surnuaialt on leitud sadu inimskelette, mis kogutakse kohapeal asuvasse konteinerisse ja maetakse hiljem ümber Siselinna kalmistule.

•• Juuli alguses leiti torutööde käigus Estonian Airi büroo akna alt keskaegne väravatorn, mis tulevikus peidetakse klaasist katuse alla ning valgustatakse. Kuigi vanadest arhiividokumentidest on teada, et sääraseid müüre peaks Tallinnas veelgi olema, pole midagi sellist varem välja kaevatud.

•• Vabaduse väljaku parkla alt kaevati välja vallikraavi tugimüürid, mis on plaanis ka säilitada ja parkla külastajatele eksponeerida.

•• Harjumäe nõlvast Vabadussõja võidusamba asukohas leiti arheoloogilistel väljakaevamistel ootamatult 17.–18. sajandi päritolu müürid. Spetsialistide komisjon otsustas, et need müürid lammutatakse. See müür markeeritakse loodava Vabadussõja võidusamba platool osaliselt graniitplaatidega.

•• Vabadussamba tulevasest asukohast leiti ka kahe nõukogude sõjaväelase säilmed, samuti mitmesuguseid 20. sajandist pärit esemeid.