Vabaduse platsilt leiti unikaalne kuldsõrmus

Vabaduse platsi arheoloogilistel kaevamistel leiti sõna otseses mõttes kunagisest fekaalihunnikust haruldane 17. sajandist pärit kullast pitsatsõrmus, mis võib pidada „aasta leiuks“.

Sõrmuse leidis oktoobri keskel Vabaduse väljakul töid teostava arheoloogiafirma AguEMS OÜ väliuurija Tõnis Juhkam, kirjutab Eesti Ekspress. Seni kestis sõrmuse analüüs.

TLÜ Ajaloo Instituudi arheoloogia osakonna vanemteadur Erki Russow ütles Ekspressile, et tegu on väga haruldase leiuga - kuldsõrmuseid ei leita arheoloogilistel kaevamistel just iga päev.

„Arvestades, et sõrmusel on väga põnev legend ning see on ka esteetiliselt tavapärasest arheoloogilisest ainesest esiletõusev - tervikese, väärismetall, peen juvelliiritöö - siis julgeksin seda üheks aasta leiuks küll pidada,“ ütles Russow.

Viimati leiti kaks kuldsõrmust 1978. aastal Pirita kloostri arheoloogilistel kaevamistel ning enne seda 1975. aastal Mõigu-Peetri tarandkalmest Eesti vanim kuldehe.

„Eriliseks teeb selle ka leiukoht, sest tavaliselt leitakse väärtesemeid kas kalmistuilt, või vaimuliku eliidi – näiteks klooster - ja ilmaliku eliidi – näiteks linnus, linnapalee jms - kaevamistel. Lihtsalt, suvaliselt eeslinnaalalt sellist asja leida on ebatõenäoline,“ ütles teadur.

„Praegugi eeldame, et sõrmus sattus oma leiukohta käimlasisu teisaldamisel eeslinna alale. Ning kõige tipuks teeb leiu harukordseks ka see, et kui tavaliselt on ehted ilusa dekooriga, siis seekord lisandub esteetilisele väärtusele ka tõik, et pitsatil kujutatud vapp võimaldas meil tuvastada suguvõsa, kelle esindajale sõrmus kuulus,“ ütles Russow.

Loe Eesti Ekspressist edasi sõrmuse omanikuks olnud suguvõsast!