Eeldatavasti 20. augustil linlastele avatavale Vabaduse väljakule otsib linn juba praegu sobivat mööblit. Linna kommunaalameti väljakuulutatud riigihankekonkursiga leitakse sobiv pakkuja 4. märtsiks, kuid etteantud ideelahendus paljastab, milline mööbel väljakule tuleb.

Pargipingid ja haljastuskonteinerid hakkavad paiknema kolme korda kolme meetri suurustel betoonplatvormidel, mille alla paigaldatakse rattad, et vajaduse korral Vabaduse väljakut ümber möbleerida.

„Sääraseid platvorme valmistatakse kokku 12 tükki,” rääkis Päevalehele hankija esindaja, Teede Projektijuhtimise AS-i esimees Margus Kuusmann. „Pinke tuleb kokku 18, iga platvormi peale paigaldatakse neid kaks. Ülejäänud platvormid jääksid haljastusele, näiteks lillekastidele.”

Kuusmanni sõnul kavandatakse betoonplatvormide võimalikuks kõrguseks 15–20 sentimeetrit, mööbliplaatide rattad saavad aga lukusüsteemi, et huligaanid ei saaks neid omavoliliselt mööda linna laiali tassida. „Põhjus, miks mööblile säärane ideelahendus loodi, seisneb selles, et kuna väljakul hakkavad toimuma eri üritused, siis on mugav platsisisustus vastavalt vajadusele ümber projekteerida.”
Seda, kui palju liikuvad mööbliplaadid maksma lähevad, ei osanud hankija veel öelda. „Kuna Eestis sellist mööblit varem valmistatud ega paigaldatud ei ole, siis ei taha ka hinnaga spekuleerima hakata,” selgitas Kuusmann ja jäi kidakeelseks ka summa võimaliku ülempiiri suhtes.

Vabaduse väljaku projekteerija Sweco Projekti juhatuse esimees Aare Uusalu lisas, et nn konteinermööbel ei pruugi 20. augustile plaanitud pidustusteks veel valmis saada. „Selleks ajaks pole seda veel otseselt vajagi, sest liikuv mööbel oleks mõeldud eeskätt väljakul aega veetvatele linlastele, paraadide ajal võiks selle n-ö platsi äärde kokku lükata.”

Kõrgelennulise ja modernse mööbliidee pakkus välja arhitektibüroo Alver Trummal Arhitektid OÜ. Selle eestvedaja Andres Alver selgitas, et liikuvad mööbliplaadid annavad väljakule täiesti uue ruumikontseptsiooni. „Kiire inventaarsus annab väljakule uue kvaliteedimõõtme,” ütles ta kokkuvõtvalt. „Mööblit saab hakata paigutama nii, et plats oleks argipäeval õdus kohake meelelahutuseks, pühal päeval aga suurejooneline väljak paraadi korraldamiseks.”

Alver lisas, et plaatidele võib peale haljastuse või pinkide paigaldada ka muud. „Näiteks purskkaeve või puid,” teatas ta ja lisas, et nii nagu mööblit on võimalik väljakul ringi paigutada, nii saab hakata vahetama ka plaatidel asetsevaid esemeid.

Maa-alune parkla saab oodatust vähem kohti

Vabaduse väljaku alt leitud arheoloogilise väärtusega linnamüürid vähendavad algul väljakule kavandatud parklakohtade arvu. Mullu augustis teatati, et väljaku maa-aluses parklas on umbes 200 parkimiskohta, kuid Tallinna kommunaalameti juhataja asetäitja Peep Koppel ütles eile, et kohtade arv on kahanenud 135-le. Võrdluseks võib öelda, et enne ümberehitust oli Vabaduse väljaku parklas umbes 140–150 parkimiskohta.

„Linnale see otseselt halvaks uudiseks ei ole, sest meie eesmärk on rekonstrueerida väljak, mõeldes eeskätt jalakäijale, kes saaks platsil jalutama hakata,” rääkis Koppel, kuid möönis siiski, et autoomaniku pilgu läbi võivad asjad teistsugused näida.

„Samas on meie liiklusinimeste seas üldine tendets see, et tuleb raskendada linna sissesõitu ja seal parkimist,” tõdes Koppel.