Vabaduse väljaku parkla muutus väljakaevamisel leitud aarete tõttu

Mitme sajandi vanused linnamüürid ja teised leiud pannakse kõigile uurimiseks näitusele.

 Vabaduse väljaku alt päevavalgele ilmunud sensatsioonilised leiud on põhjustanud suuri muu­datusi nii kavandatava parkla projektis kui ka Eesti arheoloogide teadmistevaramus. Arheoloog Villu Kadaka sõnul pakkus suurima üllatuse väljakaevamistel avastatud kiviaegne asula.

Arheoloogi sõnul ulatus ligi 5000 aasta vanune kultuurikiht kohati poole meetrini, sisaldades kammkeraamikale omaseid potikilde, kvartsist meisterdatud tööriistade jäänuseid ning loomade ja kalade luid.

Kõige inforikkamaks leiuks olid arheoloogi hinnangul keskaegse eeslinna säilmed, mis avasid nüüdisaegse Vabaduse väljaku kireva mineviku. 13. ja 14. sajandil jooksis praeguse väljaku alt maantee, selle ääri piiras aga rikkaliku kultuurieluga asula, jutustas Kadakas.

1220. aasta päritolu nooleots

Ainulaadseks avastuseks oli te­ma hinnangul ka 15. või 16. sa­jandist pärit maanteekillustik, kuna teised sellised leiud on Tallinnas terrassitööde käigus lõhutud. “Kõige efektsema mulje jättis siiski 1220. aastal väldanud muistsest vabadusvõitlusest pä­rit nooleots,” lisas Kadakas.

Väljakaevamiste käigus lagedale tulnud Harju väravatorne ning 17. või 18. sajandist pärit bas­tionimüüre hakatakse tulevikus eksponeerima ka linlastele.

“Esialgse plaani kohaselt pidi nendest kohtadest, kust avastati linnamüürid, toimuma autode sisse- ja väljasõit,” kirjeldas kultuuriväärtuste ameti muinsuskaitse osakonna juhataja Boris Dubovik esimest kavandit. “Uue projekti kohaselt jäävad varemed aga maa alla parklasse huvilistele uudistamiseks. Müüride asukoht kavatsetakse musta graniidiga markeerida.”

Viru väravatega sarnase Harju värava tornide kohale ehitatakse kaks umbes 40 sentimeetri kõrgust valgustusega klaaskasti, mis annab hea võimaluse neid väravaid uurida. Maa-aluse parkla jalakäijate klaaskatusega alale luuakse ka muuseumiosa, kuhu seatakse vaatamiseks näiteks arheoloogiliste leidudega seotud fotomaterjali.

Maa alt leiti kuussada luustikku

•• Vabaduse väljaku muude leidude kõrval kaevati välja ka praeguse Kaarli puiestee alusele Pü­ha Barbara kalmistule kuuluvaid luustikke.

•• Kultuuriväärtuste ameti muinsuskaitse osakonna juha­ta­ja Boris Duboviku sõnul on välja pu­hastatud ligikaudu kuussada 14.–17. sajandi luus­tikku, neist pooled üksikhaudadest.

•• “Inimestele oli viimsele tee­kon­nale kaasa pandud ka hulgaliselt hauapanuseid,“ rääkis Dubovik. “Peamiselt leidsime pär­likeesid ja teisi ehteid, muu hulgas ka kunagisi Hollandi pii­bu­tükke.“

•• “Skelette ei hakata loomulikult eksponeerima,” kinnitas Dubovik. “Need puhkavad juba Siselinna kalmistul.“