Vabaduse väljakult avastati kiviaegne asulakoht

 (26)

Tallinnas Vabaduse väljakul toimuvate ehitustööde käigus tuli ilmavalgele neoliitikumist ehk nooremast kiviajast pärit asulakoht.

Iidne asulakoht paikneb Vabaduse väljakul asuva Vabaduse Kella juures linnavalitsuse hoone poolses osas.

Kunagisest inimasustusest annavad tunnistust arheoloogide poolt leitud kiviaegsed savist olmeesemete killud.

„Tegemist on olmekeraamika kildudega. Leiud pärinevad neljandast aastatuhandest enne Kristust, seega on tõenäoliselt tegemist kiviaegse asulakohaga,“ rääkis arheloog Villu Kadakas Päevaleht Online’ile.

Ta lisas, et samast ajastust asulakohti on leitud veel mitmelt poolt Eestist, kuid Tallinnas pole varem midagi sellist ilmavalgele tulnud.

Esimesed kiviaegsed objektid kaevati välja möödunud nädala teisipäeval ning praeguseks on arheoloogid asulakohast leidnud umbes kümmekond erinevat objekti.

Aastatuhandete tagune asulakoht tuli välja pärast seda kui Vabaduse väljakul kaevanud arheoloogid oli eemaldanud keskaegse kultuurkihi.

„Kõigepealt avastati esimene kammkeraamilise nõu kild, mis andis piisava põhjuse edasi otsida,“ ütles Kadakas ning lisas, et väljakaevamiste käigus leitud esemed toimetatakse muuseumisse.

„Praegu on konkreetset kiviaegset asulat veel nii vähe avatud, et on liiga vara öelda, mis sellest kohast pärast väljakaevamiste lõppu edasi saab. Me veel ei tea kui hästi see asulakoht säilinud on ning kui mastaapne see on olnud,“ rääkis Kadakas.

Samal teemal:

Neoliitikum ehk varaseim põlluharimisperiood, mil inimesed kasutasid veel kivist tööriistu ja relvi, kestis 4900 aastast kuni 1800 aastani enne kristust.

Neoliitikumi alguseks loetakse keraamika ilmumist. Tolleaegsetele savinõudele on iseloomulik välispinda kattev kammilaadse esemega tekitatud triibuline muster, mille järgi nimetatakse seda keraamikat kammkeraamikaks.

Eestis sai neoliitkumi ajastu alguse Narva kultuuri tekkega. Keraamika valmistusviis ja esemete kuju oli kõikjal üpris sarnane, kuid erinevates piirkondades olid ka mõned eripärad.

Neoliitikumi-aegseid asulakohti on varem leitud nii saartelt kui ka Lääne-Eestist samuti ka Põhjarannikult Kunda lähistelt.

Eesti vanimad kiviaegsed inimasustuse jäljed on Kunda kultuuri kuuluvad ligi 9000 aastat eKr rajatud mesoliitkumi-aegsed asulakohad Pärnumaal Pullil ning Kundas Lammasmäel.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare