Vabaduse väljakul väljakaevamisi juhatav arheoloog Villu Kadakas rääkis Päevaleht Online’ile, et muud peale keldri pole hoonest säilinud. Ta ütles, et hoone ise oli puust ja kelder kivist.

Kadakase sõnul oli tegu mitmekorruselise elumajaga. „Elumaja all kelder oli täitsa tüüpiline, seda kasutati tänapäevase külmkapi asemel,“ ütles Kadakas. Sääraseid maju võib arheoloogi hinnangul veel välja tulla, kuna väljakaevamised jõuavad just tsooni, mis tihedalt asustatud võis olla.

Hoone asus Kadakase sõnul kunagise Pärnu maantee ääres, mis kulges piki praegust Roosikrantsi tänavat. Pärnu maantee oli üks põhimaanteid ning linnavärav asus lähedal, mistõttu sealne asustatus on loogiline.

Tegu on ajaloolise eeslinna piirkonnaga, mis asus väljaspool linnamüüri. „Seal pigem ei elanud jõukam rahvas, vaid inimesed linna vaesemast otsast,“ märkis Kadakas.

Kuigi keldri leidmine ei olnud väga ootamatu, siis on leid unikaalne Kadakase sõnul seepärast, et varem ei ole Tallinna eeslinna elumaju välja kaevatud ja nende kohta pole seni suurt teatud.

Hoonete teisi korruseid ilmselt leida loota ei maksa, kuna need lammutati kas 17. sajandil Bastioni ehitamise ajal, või kui hooned ehitati keskajal, siis lammutati need arheoloogi sõnul Liivi sõja ajal.

Kadakas rääkis, et hoone vanuse selgitamiseks võeti mõned proovid, mis siiski täpsemat tulemust anda ei pruugi.