Vabaduse väljaku ümberehitustööde käigus avastatud unikaalse kiviaegse asulakoha edasine saatus on veel lahtine, kuid linn lubab muinsuskaitsjatega kooskõlastamata mitte mingeid samme astuda.

Samast ajastust asulakohti on leitud veel mitmelt poolt Eestist, kuid Tallinnas pole varem midagi sellist maa seest välja tulnud, rääkis arheoloogilisi töid läbi viiv Villu Kadakas Päevaleht Online’ile.

Vabaduse väljakult leitud asulakoha teeb eriliseks see, et väga hästi on säilinud neoliitikumi-aegne kultuurkiht.

Kadaka sõnul on Tallinnast varemgi samasse ajastusse kuuluvaid olmenõude kilde leitud.

„Mõned üksikud selle ajastu leiud on välja tulnud Toompealt ja hotell Olümpia lähistelt Juhkentali ning Liivalaia tänava vahelt,“ täpsustas ta ning lisas, et varasemate leidude juurest polnud säilinud sedavõrd täiuslikku kiviaegset kultuurkihti kui nüüd Vabaduse väljakul.

Kadakas rääkis, et Vabaduse platsilt ilmavalgele tulnud olmenõu kildude hinnangulise vanuse sai teada tänu sellele, et seda tüüpi keraamikat kasutati neoliitikumi ehk noorema kiviaja paiku.

Neoliitkum kestis 4900 aastast kuni 1800 aastani enne Kristust, mis tähendab, et leitud savianuma killud olla üle 6000 aastat vanad.

„Siiani pole leitud kilde laboris analüüsitud, kuid plaan seda pärast väljakaevamiste lõppu teha on olemas. Juhul kui mõni kiviaja spetsialist leiab, et mõni kild on piisavalt huvi pakkuv, siis teostatakse edasised uuringud ilmselt mõne kuu jooksul,“ ütles Kadakas.

Neoliitikumi ehk noorema kiviaja alguseks loetakse keraamika ilmumist. Tolleaegsetele savinõudele on iseloomulik välispinda kattev kammilaadse esemega tekitatud triibuline muster, mille järgi nimetatakse seda keraamikat kammkeraamikaks.

Kadaka sõnul on praegu Vabaduse platsi kiviaegset asulat veel nii vähe avatud, et on liiga vara öelda, mis sellest kohast pärast väljakaevamiste lõppu edasi saab.

„Me veel ei tea kui hästi see asulakoht säilinud on ning kui mastaapne see on olnud,“ lisas ta.

Vabadus väljaku kiviaegse asulakoha juures peaksid kaevetööd lõppema augustis. Kadaka hinnangul pole arheoloogiliste väljakaevamiste puhul eriti mõtekas päeva pealt panna paika töö lõpptähtaega.

"Juhul kui on veel kahtlust, et midagi olulist võib välja tulla on parem kohe tegutseda paar päeva kauem kui hakata kunagi uuesti seda kohta üles kaevama," lisas ta.

Boroditš: linn ei tee otsuseid muinsukaitsjatega kooskõlastamata

Tallinna abilinnapea Deniss Boroditši sõnul sõltub see, mis kiviaegse asulakohaga edasi tehakse sellest, milliseid ajaloolisi väärtusi sealt tööde lõpuks välja ilmub ning muinsuskaitse nõukogu arvamusest nende leidude kohta.

„Ilma muinsuskaitsjateta kooskõlastamata ei tee me ühtegi otsust selle kohta, mida säilitada või mida mitte,“ lisas ta.

„Ei saa välistada, et seoses arheoloogiliste leidudega võib mingis osas Vabaduse platsil tehtavate tööde lõpptähtaeg pisut edasi lükkuda,“ arvas Boroditš ning lisas, et täpselt saab seda öelda alles siis kui kõik arheoloogilised väljakaevamised on lõpetatud.

Boroditši kinnitusel kulgevad tööd plaanipäraselt ning Vabaduse platsi ümberkujundamise 2009. aasta sügisesse seatud lõpptähtaeg pole muutunud.

Veel olulisi arheoloogilisi leide Vabaduse väljaku piirkonnast:

Arheoloog Kadaka hinnangul on viimaste nädalate üks oluliseim leid ka 18. sajandi teisest poolest pärinev bastionaalsüsteemi juurde kuulunud valli tugimüür, mis asub endise vabaduse väljaku parkla alal bussipeatuste taga.

Varem on tööde käigus leitud veel näiteks Vabaduse väljaku linnavalitsue poolses osas paiknenud Santa Barbara surnuaialt sadu inimskelette, mis koguti kohapeal asuvasse konteinerisse ja maetakse hiljem ümber Siselinna kalmistule.

Juuli alguses leiti torutööde käigus Estonian Airi büroo akna alt keskaegne väravatorn, mis tulevikus peidetakse klaasist katuse alla ning valgustatakse.

Vabaduse väljaku parkla alt kaevati välja vallikraavi tugimüürid, mis on plaanis ka säilitada ja parkla külastajatele eksponeerida.

Harjumäe nõlvast Vabadussõja võidusamba asukohas leiti arheoloogilistel väljakaevamistel ootamatult 17.–18. sajandi päritolu müürid. Spetsialistide komisjon otsustas, et need müürid lammutatakse.

Vabadussamba tulevasest asukohast leiti ka kahe nõukogude sõjaväelase säilmed, samuti mitmesuguseid 20. sajandist pärit esemeid.