Väljakaevamisi juhatav arheoloog Villu Kadakas rääkis, et muud peale keldri pole hoonest säilinud.

Kadakase sõnul oli tegu mitmekorruselise puust elumajaga. „Kelder elumaja all oli täitsa tüüpiline, seda kasutati tänapäevase külmkapi asemel,” ütles Kadakas. Sääraseid maju võib arheoloogi hinnangul veel välja tulla, kuna väljakaevamised on jõudmas tsooni, mis võis olla tihedalt asustatud.

Hoone asus Kadakase sõnul kunagise Pärnu maantee ääres, mis kulges piki praegust Roosi­krantsi tänavat. Pärnu maantee oli üks põhimaanteid ning linnavärav asus lähedal, mistõttu sealne asustatus on loogiline.

Tegu on eeslinna piirkonnaga, mis asus väljaspool linna­müü­ri. „Seal pigem ei elanud jõu­kam rahvas, vaid inimesed linna vaesemast otsast,” märkis Kadakas.

Kuigi keldri leidmine ei olnud väga ootamatu, on leid Kadakase sõnul unikaalne seepärast, et varem ei ole Tallinna eeslinna elumaju välja kaevatud ja nende kohta seni suurt ei teata.

Hoonete teisi korruseid ilmselt ei leita, kuna need lammutati kas 17. sajandil bastioni ehitamise ajal, või kui hooned ehitati keskajal, lammutati need arheoloogi arvates Liivi sõja ajal.

Kadakas mainis, et hoone vanuse selgitamiseks on võetud mõned proovid, mis täpset tulemust anda ei pruugi.