Vabaduskell avatakse reedel
Eilseks oli Vabaduse väljaku jalakäijate tunneli keskmise sissepääsu juurde kerkinud Kunstiakadeemia kompositsiooni õppetooli professori Leonhard Lapini võidutööks kuulutatud kavandi järgi mustale marmoralusele kaks 12-meetrist sammast. Neljakandilise dolomiitsamba otsas on kell, mis esialgu seisis veel kella 12 näidates. Teise, roostevabast terasest ümmarguse samba otsas oli sinakas võru, kuhu paigaldatakse elektrooniline kell, mis loeb aega Eesti esimese vabaduse algusest 24. veebruarist 1918. aastast ja selle vabariigi taasväljakuulutamisest 20. augustist 1991. aastast.
Kõigist neljast küljest kella ei näe
Paraku igalt poolt kellaaega ei näe, sest seierid on vaid dolomiitsamba kahel küljel ning suhteliselt väiksed. Kellaaega ei näe Roosikrantsi tänava poolt tulijad, sest samba see külg on tühi. Kaarli kiriku poolt jalutajate eest jääb kellaaeg 150–200 meetrilt ja kaugemalt puude varju. Kellaaega on hästi näha väljakult.
Linnavalitsuse avalike suhete direktori Allan Alaküla sõnul pole kellaaega igalt poolt näha sellepärast, et kavandi autor pidas nii parimaks lahenduseks. “Kellaseiereid pole näha ka näiteks Harju mäe poolt ega ka õhust vaadates,” ütles Alaküla.
Ehkki praegu pole kellaaega pimedas näha, kinnitas Alaküla, et edaspidi toob valgustus seierid nähtavale.
Kella idee propageerija, linna endise mainekujundaja Linnar Priimäe sõnul peaks kell saama kohtumispaigana ka igapäevase tarbimisväärtuse. Paraku pääseb kellale ligi peamiselt maa alt.
Avamine BreĻnevi
sünnipäeval
Kell peaks linnavalitsuse visiooni järgi muutuma ka pealinna üheks vaatamisväärsuseks. Eile pani küsimus kella meeldivuse kohta enamikku küsitletud inimestest siiski vaid õlgu kehitama.
Kell-monumendi aluse must värv peaks sümboliseerima igavikulisust, sinine, mis paistab elektrooniliselt näitajalt ja pimedas valgusvihuna, täna-
päeva ja valge dolomiit
vabadusideaale. Pimedas peaks sammaste tipust helendama taevasse kaks valgusjuga.
Vabaduskella algne valmimistähtaeg on lükkunud neli kuud edasi – taasiseseisvumispäevalt, 20. augustilt 19. detsembri lõppule. Monumendi hind on kerkinud algselt 1,4 miljonilt kroonilt ligi miljoni võrra kõrgemale. Kella ehitab umbes 1,7 miljoni eest AS Restor, ülejäänud raha kulus kavandile, kellamehhanismile ja võistluse korraldamisele.
Lapini tööga konkureerinud Meigase ja Künnapuu&Padriku tööd kujutasid endast ühte torni, mille otsas seieritega kell ning nende hind oleks olnud vastavalt 2 ja 2,5 miljonit krooni. Lapini võidutöö oli algselt odavaim, ning oleks pidanud maksma 1,46 miljonit krooni.
Ajaliselt langeb kella avamine kokku Nõukogude Liidu kauaaegse juhi, Leonid Iljit BreĻnevi sünnipäevaga. 1982. aastal surnud BreĻnevi sünnist möödub 19. detsembril 103 aastat. Alaküla sõnul pole kella avamiseks reedel muud põhjendust peale selle, et selleks ajaks saab see valmis. Tseremoonia algab kell 17.
