Kell-monumendi must värv sümboliseerib igavikulisust, sinine kaasaega ja valge vabadusideaale. Pimedas on sammaste küljed mahedalt valgustatud ning sammaste tipust helendab taevasse kaks valgusjuga.

##“Komisjonile meeldis Lapini moodne lahendus, mis samas väga lihtsate vahenditega annab edasi kogu vabaduskella idee,” ütles linna meediajuht Allan Alaküla. Meediajuhi sõnul on vabaduskella eesmärk meenutada inimestele vabaduse haprust ning samas vabaduse ideaalide tähtsust.

“Selle monumendi tähendus on ühtviisi rahvuslik ja samas globaalne,” märkis Alaküla. Kell peaks linnavalitsuse visiooni kohaselt saama kohtumispaigana ka igapäevase tarbimisväärtuse ning muutuma pealinna üheks vaatamisväärsuseks.

Lapini kavandit “Kaks” eelistas kuus komisjoni liiget, üks liige pooldas Meigase büroo võistlustööd “Kolm triipu” ning üks toetaja oli komisjonis Künnapuu&Padriku tööl nimega “Veebruar”. Viimased kaks pakkusid ühte torni, mille otsas seieritega kell, ning nende hind olnuks vastavalt 2 ja 2,5 miljonit krooni. Võidutöö on odavaim, makstes 1,46 miljonit krooni. Linnavalitsus kavatseb anda selle raha reservfondist.

OTSUSTAsid KESKAMETNIKUD. Vabaduskella komisjonis on 11 liiget, kellest hääletas 9. Peaaegu kõik on kas keskerakondlased või nendega lähedalt seotud linnaametnikud.

Komisjoni kuuluvad linnapea Edgar Savisaar, linna meediajuht Allan Alaküla, mainekujundaja Linnar Priimägi, peaarhitekt Igor Volkov, linnasekretär Toomas Sepp, linnavolinikud Toivo Tootsen ja Heimar Lenk, kultuuriminister Rein Lang, kultuuriväärtuste ameti juhataja Agne Trummal ning abilinnapead Toomas Vitsut ja Jüri Ratas.

Otsustavalt koosolekult puudusid Priimägi, Lang ja Trummal, kuid Priimägi saatis oma arvamuse kirjalikult.

Vabaduse kell peaks volikogu otsuse kohaselt valmima 20. augustiks, Alaküla sõnul võib see veidi venida, kuid monument valmib igal juhul tänavu.