Linnamuuseum plaanib tulevikus Linda ja Harjumäe all bastionikäikudes avada uhke ekspositsiooni, osa tulevasest muuseumist ulatub kavandatava vabadussamba lähinaabrusse.

Kas Rootsi ja Ingeri bastioni ühendav tunnel, kuhu uue ekspositsiooni ühe osa rajamist kavandatakse, asub täpselt vabadussamba all või kõigest läheduses, ei ole siiani veel teada, sest käigu see osa on praegu vett täis ja seega on kontrollida keeruline.

Linnamuuseumi arendusjuhi Kalmar Ulmi sõnul jääb vabadussammas ilmselt küll tunnelite lähedusse, kuid ohtu see turistidele ei kujuta ja seega pole tarvidust ka käike kuidagi täiendavalt toestama hakata. “Mina arvan, et need kaks asja üksteist segama ei hakka,” ütles Ulm. Samba naabruses on käigud umbes kolme-nelja meetri sügavusel.

Möödunud veebruaris külastajatele avatud bastionikäikude suurest menust – aastaga käis käike vaatamas ligikaudu 24 000 inimest – tiivustunud linnamuuseum plaanib vabadussamba lähinaabrusse maa alla rajada Eestis ainulaadse muuseumi, kasutades selleks moodsaid tehnikavahendeid ja valgusefekte, osa ekspositsioonist vürtsitatakse vibratsiooniefektidega.

Kiek in de Köki suurtükitorni juurde ehitatavas uues maa-aluses osas hakatakse suurel ekraanil näitama linnakindlustuste, näiteks Toompea, linnamüüri ning tornide ehitamise lugu. Lisaks näeb seal muu hulgas kummituste-teemalist videoinstallatsiooni ja ülevaadet relvastuse arengust. Käigu tunnelitesse tuleb aga kümne eri stseeniga ekspositsioon, mis algab 1219. aastast ja jõuab otsapidi välja tulevikku, aastasse 2219.

Kui tuleviku osas tegeletakse peamiselt ökoloogiliste probleemidega ja esitatakse nägemus ulme-Tallinnast, siis näiteks aastaile 1991–2004 pühendatud osa saavad endale kodutud, kes just neil aastail käikudes elasid.

Vibratsioon ja heliefektid

Aastad 1945–1991 on tsiviilkaitse periood, sellest ajast tulevad esitlusele näiteks dosimeetrid ja gaasimaskid.

Teise maailmasõja perioodi juures meenutatakse käikude toonast otstarvet pommivarjendina. Ulmi sõnul räägib oma mälestustest näiteks üks proua, kes toona 18-aastasena märtsipommitamise just neis käikudes üle elas.

Esialgse kava järgi saavad turistid ka omal nahal proovida, mis tunne võis pommide eest varjunud inimestel toona olla. Selleks plaanitakse teha spetsiaalne vibratsiooni- ja heliefektidega ruum.

Millal muuseumi rajama hakatakse, pole veel paika pandud. Kontseptsioon on Ulmi sõnul valmis ja rahataotlus Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusse saadetud, kuid vastust veel ei ole.