“Ants Ilus on olnud Eesti Vabariigi sünni juures täienisti kaasas. Ta on seisnud Vabadussõja tandril relv käes, valmis ohverdama oma elu,” ütles Ansip. “Ants Ilusal oli koos väheste võitluskaaslastega õnne. Tema jõudis oma elupäevade sees, juba kõrges eas, näha sinimustvalge taastõusmise Pika Hermanni tippu.”

Kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts ütles oma järelhüüdes, et Eesti iseseisvuse ime sai võimalikuks, sest oli mehi nagu Ants Ilus, kes noore riigi kutsel relva haarasid ja iseseisvust kaitsma tõttasid.

“Praegusel rahuajal tulevad noored mehed ajateenistusse õpinguid jätkama parematest oludes ja parematesse tingimustesse. Aga vastutus on sama,” rääkis viitseadmiral Kõuts. “Vastutus oma riigi ja selle hoidmise eest sunnib tänaseid õppursõdureid õppima sama innukalt kui Ants Ilus napi pooleteise kuu jooksul, mis sõdival riigil talle anda oli.”

“Vabadussõja vaim ei ole surnud. Vabadussõja vaim elab tänastes kaitseväelastes edasi,” ütles kaitseväe juhataja oma järelhüüdes

Mälestusteenistuse Kaarli kirikus viis läbi õpetaja Jaak Aus ja kaitseväe peakaplan kolonel Tõnis Nõmmik.

Ants Ilus sängitati aupaukude saatel mulda Metsakalmistul.

Viimane Vabadussõja veteran Ants Ilus suri Tallinnas 3. veebruaril 104aastaselt.