Vabadussõja võidusambana kerkib Ingeri bastionile 28-meetrine rist

 (26)

Vabadussõja võidusambana kerkib Ingeri bastionile 28-meetrine rist
----

Konkursi võidutöö põhjal valmiv vabadussammas on plaanis avada tuleval aastal.

Vabadussõja võidusamba ideekonkursi võitis töö märgusõnaga “Libertas”, mis kujutab vabadusristi 28-meetrise dolomiidist samba otsas, kuhu on graveeritud fragment Konstantin Pätsi kõnest.

Monumentaalteose keskne objekt on Vabadussõja võidusammas ning vabadusrist on suurim austusavaldus kõigile Vabadussõjas Eesti vabaduse eest võidelnuile, seisab kirjas võidutöö “Libertas” seletuskirjas.

Võidutöö kujutab vabadusristi keskel oleva traditsioonilise käe ja mõõga asemel Eesti kontuuri, sest just Vabadussõjas sai lõplikult kinnistatud Eesti riigipiir.

“Libertase” seletuskirjas seisab, et päikese loojudes süttib vabadusristi keskel asuvas silindris majaka latern, valgustamaks Eestimaa kontuuri mõlemal pool risti ning suunamaks ka heledad valgusvihud risti keskelt neljas suunas.

Piiriküsimus lahtine

Eesti Päevalehe küsimusele, kas vabadusristi keskel oleva Eesti kaardi kontuur põhineb Tartu rahu aegsel Eesti Vabariigi piiril või võtab aluseks praeguse kontrolljoone, vastas kaitseminister Jaak Aaviksoo ebamääraselt, et “võidutöö on hea ideekavand, mis tuleb võtta aluseks sambale, mis kunagi Vabaduse platsile kerkib. Kavandis on palju huvitavaid ja intrigeerivaid ideid.”

Samal teemal:

Võidutöö autorite nimesid kolmapäeval ei avalikustatud ja kaitseminister Jaak Aaviksoo sõnul on lootust kuulda konkreetseid võidutöö taga olevaid nimesid augustikuu jooksul.

Võidutöö ideekavand näeb ette, et monumendile on graveeritud fragment Vabadussõja-järgse Eesti presidendi Konstantin Pätsi kõnest, millele langeb päikese loojudes valgus.

Teisele kohale tuli töö märgusõnaga “Meie inimesed”, mille autorid soovisid rõhutada, et Eestil on omad kangelased, kelle üle uhke olla. Kolmanda koha sai töö märgusõnaga “Illusioon”. Komisjon avalikustab parimate tööde autorid lähiajal.

Konkursi komisjoni esimees peapiiskop Andres Põder ütles kolmapäeval konkursi võitja avalikustamisel, et esikolmiku poolt hääletas üheksa ja vastu oli kolm komisjoni liiget. Komisjon avalikustab oma otsust põhjendava eksperthinnangu 23. augustil.

Kaitseminister Jaak Aaviksoo sõnul tunneb meie rahvas end auvõlglasena nende ees, kes on riigi vabaduse eest läbi aegade võidelnud: “Eesti muistsest vabadusvõitlusest on möödas 800 ja Vabadussõjast pea 90 aastat. Meil pole siiani sümbolit, mis meie rahva jaoks vabadust sümboliseeriks. Tänane võidu-töö on ideekavand, mis tuleks võtta aluseks sambale, mis kunagi Vabaduse platsile kerkib.”

Jaak Aaviksoo sõnas, et esikohale tulnud ideelahendus tuleb võtta aluseks Tallinna Harjumäele kerkivale Vabaduse monumendile. Monumendi ideelahenduse peab heaks kiitma ka valitsus.

Vabadussammas on kavas avada Vabadussõja alguse 90. aastapäeval järgmise aasta 28. novembril.

Vabadussõja võidusammas kerkib Tallinnas Vabaduse väljaku Ingeri bastioni madalamale, Harju tänava kõrvale jäävale idapoolsele flangile. Mälestusmärgile tuleb tekst “Eesti Vabadussõda 1918–1920”.

Kommentaar

Mart Kalm

arhitektuuriajaloo professor

Esimene emotsioon on selline, et Ïüriis on kindlasti ülekaalus olnud mittekunstiinimesed, sest võidutöö esindab rohkem poliitikute kui kunstiinimeste maitset. Vabadussammas on ilma värske kunstilise ideeta, literatuurne ja naiivne.

Kuna seisame silmitsi piinlikult lõpetamata jäänud asjaga, siis ma ei tea, kas Vabadussõja monumenti on üldse võimalik nüüdiskunsti võtmes lahendada. Kunstiinimesed jäävad seda põlgama, rahvale meeldib.

Tundub, et seal on praegu nii palju erinevaid sümboleid, küllap pooled neist saab püstitamise käigus välja puhastada, proportsioone muuta.

Pärast Priit Pärna karikatuuri “Sitta kah!” on Eestis maa kontuuril suurem tähendus kui mujal. Eesti kontuuri kasutamine ei ole veenev, vaid räägib pigem sellest, kuidas meil on tegelikult õigel ajal leiutamata jäänud rahvuslik sümboolika.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare