Vabadusvõitlejad nõuavad Lihula mälestussammast endale
“Mul on olemas dokumendid ja arved, mis ütlevad, et see kivi on meie ostetud,” ütles peaministrile saadetud pöördumise autor, vabadusvõitleja Ants Teder. “Me pole blufi peal väljas. Usun, et saame selle samba tagasi küll.”
Tederi sõnul on oluline hoida langenud sõjameeste mälestust, valitsus on sellest aga mööda vaadanud.
“Samba mahavõtmine oli valitsuse poolt suur apsakas. Ise räägivad nad küll natsismist, küll fašismist, kuigi nendega pole seal midagi pistmist,” lausus ta. “Sõjamehe jaoks on see mälestusmärk ikkagi langenud kaasvõitlejate mälestuseks.”
Pakkumisi koha jaoks mitu
Samba tagasisaamise korral plaanivad vabadusvõitlejad selle uuesti püsti panna – kui riigimaale ei või, püstitatakse monument eramaale.
“Kui sammas käes on, hakkame täpsemalt vaatama, kuhu ta panna,” lisas Teder. “Lihulast on meile kaks meest juba pakkunud oma eramaad, Rakvere linnapea on pakkunud võimalust panna see Rakveres üles.”
Teder ütles, et kui vabadusvõitlejad sammast tagasi ei nõuaks, siis ei tegeleks sellega keegi.
Eesti vabadusvõitlejate liit ongi otsustanud pöördumisega mitte liituda. “Vabadusvõitlejate liit pole samba omanik ja me pole otsustanud, et see tuleks tagasi võtta,” ütles liidu juhatuse liige, Res Publica ridadesse kuuluv Kuno Raude. “Sisuliselt pole meil selle tagastamise vastu midagi, see on omanike asi, mida nad sambaga teevad.”
Teises maailmasõjas hukkunutele püstitatud mälestusmärk on praegu siseministeeriumi käes, monumendi tulevik on aga ebaselge.
Eelmisel nädalal kiitis valitsuskabinet heaks tegevuskava edasiseks, mille järgi tuleb käimasolevad uurimised esmalt lõpule viia ning alles seejärel otsused langetada.
