Vabaõhumuuseum otsib tulekahju põhjust
“Sellest majast õnnestus päästa vaid keraamiline luigeke, mis oli puhvetikapi peal ja mõned kahvlid,” ütles muuseumi direktor Merike Lang Eesti Päevaleht Online’ile.
Ligi 600 eseme seas põles tuhaks ka direktori enda kodust pärit suure pendli ja klaaskapiga kell, mille meremehest sugulane enne Teist maailmasõda kusagilt välismaalt Eestisse tõi.
“See kodune kell oli natuke rikkis ja siin muuseumis tehti ta korda. Minu isa oli väga murelik, et nüüd selline õnnetus juhtus,” rääkis Lang.
Tules hävis vanaaegne spoonmööbel, näitus küüditamisest, hulk nipsasju ja jõuludeks ehitud kuusk.
Tugevam põleng oli ahjust eemal
Vabaõhumuuseumis laupäeval maha põlenud Kutsari talu kõige põlenumad kohad olid ahju vastas olev maja tagumine sein, kambri tagasein ja sahver. “Ahi oli meie teada korras, see oli ju ehitatud kütmiseks,” sõnas direktor.
Langi teada polnud Kutsari talu kütma palgatud keskealine meesvalvur suitsumees ja muuseumirahvas teadis, et valvur oskab kütta. “Pealinnast ei leia enam väga palju ahju alla tuld teha mõistvaid inimesi, jõuluajal on kütjaid vaja rohkem. Üks nendest on isegi meie teadur,” rääkis muuseumijuht.
Miks valvur pool tundi enne leegilahvatust 500 meetri kaugusel asuvasse Saare piirkonda jalutas, et jutelda seal oma ahju kütva naisega, Lang öelda ei osanud. “Enne tule lahvatamist pani ta veel puid alla,” ütles direktor.
Esialgu arvasid muuseumitöötajad, et õnnetuse võis põhjustada tööle jäänud puhur. “Nüüd on selge, et puhur ei töötanud. Ja korsten oli meil puhas, täitsa valge,” kirjeldas Lang.
Valvur juhtunust kuuldes šokis
Direktor iseloomustas valvurit kui tubli pereinimest. “Muidugi sai ta juhtunust šoki. Hoidis südamest kinni ja ütles, et nüüd on ta süütaja. Kaamera videosalvestiselt on Kutsari talu mingil määral näha. Külastajaid liikus talu juures ka pärast valvuri lahkumist, aga sisse nad ei pääsenud, sest uks oli lukus,” teadis Lang.
Miks veidi üle 1000-kroonise kuupalgaga 2-3 korraks nädalas kütjaametisse võetud valvur tuletegemise juurest lahkus, ei osanud muuseumijuht vastata.
“Talle öeldi, et istu majas, aga igaühele ei jõua kohale. Uurimise lõpuni ei saa me teda ametist vabastada, sest siis võib ta ära kaduda,” ütles Lang.
Poolteist tundi enne maja leekidesse jäämist andis Securitase paigaldatud valvesüsteem mitu häiret, kuid muuseumitöötajad ei leidnud midagi kahtlast. “Valvur oli seal sees, kui mehed väidavad, et registreerisid samal ajal häire,” meenutas Lang.
Haldusjuht: valvesüsteem streigib sageli
Muuseumi haldusdirektori Rein Koppelmanni sõnul on valvesüsteemis valehäireid esinenud ka varem. “Süsteemi ehitaja oli ka süsteemi projekteerija ja kuna teist sarnast objekti Eestis ei ole, siis on arvestatud nii eriolukorda kui ka –tingimusi. Valehäireid tuleb mitte just iga päev, aga iga nädal küll,” rääkis Koppelmann.
Haldusdirektori sõnul lähevad kõik signaalid linti, et neid oleks võimalik hiljem uurida. “Kutsari talust tuli erinevaid häireid, aga see lint võetakse lahti alles homme (teisipäeval –toim) ja enne uurimise lõppu ei kommenteerita,” ütles haldusjuht.
Valve all on umbes 80 eksponaati-objekti terves vabaõhumuuseumis, valehäirete tõttu on aasta eest paigaldatud süsteemis Koppelmanni sõnul tehtud korduvalt parandustöid. Millal kontrolliti viimati Kutsari talu andurite korrasolekut, ei osanud haldusjuht öelda.
Haldusjuhi kinnitusel ei lähe muuseumi valveteenistus alati ka häirekohta kontrollima, kui on teada, et majas on inimesed. “Kui inimesi majas ei ole, siis minnakse muidugi kohale,” rääkis vabaõhumuuseumi haldusjuht.
Tuletõrje ei välista õnnetuse põhjusena vigast elektrisüsteemi
Tuletõrje ei tea praegu veel öelda muuseumitalu põlemise põhjust. “Uurija läks täna sündmuskohale. Ma arvan, et põhjus saadakse teada, aga sellega läheb veel aega,” ütles tuletõrje- ja päästeameti pressiesindaja Priit Laos.
Laose sõnul kontrollitakse uurimisel ka muuseumijuhi kahtlusi, et tulekahju võis põhjustada mitte viga kütmisel vaid kehv elektrisüsteem. “On teada selliseid juhuseid, kus kütmine ja elektrijuhtmed koos on saanud tulekahju põhjuseks. Kõige tõenäolisemaks peame siiski viga kütmisel,” ütles Laos.
Securitas Eesti peab kummaliseks vabaõhumuuseumi direktori Merike Langi ütlust, et elektroonilise valvesüsteem ei andnud tulekahjusignaali. “Hoiatavad eelsignaalid olid. Pärast põles süsteem lihtsalt ära,” ütles muuseumile elektroonlise valve seadmed müünud firma pressiesindaja Kaia Otti.
Otti sõnul on süsteem töökorras ja töötas ka Kutsari talus. “Meil ei ole pretensioone ühegi oma vidina suhtes. Häireid tuli talus erinevatest kohtast, aga lõpptulemus oli muidugi kurb. Kui olid valehäired, siis oleks võinud meile seda teatada,” ütles Otti.
Muuseumi töötajad lammutavad põlenud talu ise
Vabaõhumuuseumi traditsioonilises Jõulukülas 1938. aasta jõule etendama määratud Kutsari talu põles maha vähem kui tunniga. Kui pritsimehed kohale jõudsid, olid leegid juba katusest väljas ja maja päästa ei õnnestunud.
Muuseumi direktori Merike Langi sõnul tegutsesid pritsimehed väga operatiivselt. “Kevadel oli siin suur õppus, nad teavad täpselt meie muuseumi ja olid kiirelt kohal. Mõni vana tuletõrjuja isegi nurises, mitu korda peab sama maja kustutama,” märkis Lang.
Kultuuriministeerium ei ole veel otsustanud, kas lubada Rocca al Mare vabaõhumuuseumil alustada uue taluhoone otsinuid ning kui palju raha põlenud hoone asendamiseks eraldada. “Taotlust ei ole veel esitatud,” põhjendas ministeeriumi avalike suhete nõunik Ave Toots-Erelt.
Vabaõhumuuseumi direktori sõnul on põlenud maja nõus lammutama muuseumi töötajad, palju jääkide prügimäele vedamine maksab pole veel kokku rehkendatud.
Jõuluküla üritused toimuvad siiski
1960. aastal Viru-Nigula kandist leitud Kutsari talu asemele loodavad muuseumitöötajad Põhja-Eestist leida uue talumaja, mis võib olla ka rehest eraldi ehitatud.
“Ostame ära ja võtame palkhaaval lahti või toome treileriga kohale terve hoone. Oleneb hoone säilimisest, kui palju tuleb palke välja vahetada. Kui teeme 20. sajandi maja, siis peab see olema kindlasti soojustatud ja kütmise võimalusega. Hakka juba uskuma vanarahvast ja sama koha ehitada ei julge,” osutas Lang.
Kutsari talu põlengu tõttu lükkus Jõuluküla avamine linnarahvale nädala võrra tuleva laupäevani. Musta kasukaga jõuluvana hakkab ringi jalutama mööda kogu muuseumi ja 1938. aasta jõulude asemel käivitub koolimajas stsenaarium “Kooliõpetaja perekond”.
Vabaõhumuuseumi selle aasta tegevuskulude eelarve on 5,2 miljonit krooni. Jõuluküla on eriüritus ja piletid seetõttu kallimad – suurtele 75, lastele ja pensionäridele 30 ning peredele 170 krooni. Piletitulu peab katma kulud programmile ja tooma kasumit.
Vabaõhumuuseum on 1963. aastast alates põlenud 15 korral. Teada on vaid esimese tulekahju süüdlased– 1963. aasta aprillis süütasid Köstriaseme talu kaks aita kihlveo peale kaks pioneeri.
Suuremad tulekahjud Rocca al Mare vabaõhumuuseumis:
1963 aprill põlesid maani maha Köstriaseme talu kaks aita
1969 märts põles muuseumi esimene haldushoone. Hävis ligi 200 eksponaati ja suur osa dokumentatsioonist
1978 aprill põlesid Eisma ja Vergi võrgukuurid (hävis täielikult)
1984 aprill põlesid maani maha Sassi-Jaani talu rehielamu ja ait. Tõenäoliselt oli tegemist süütamisega. Hooned taastati 90. aastate algul koopiatena.
1987 veebruar põles maha Hiiumaalt pärit Kolga talu laut-ait. Kahtlustati süütamist, sest enne oli kuulda plahvatus
1991 august põles maha hiidlaste rändpüügimaja
1994 jaanuar restauraatorite brigaad korrastas Kutsari talus küttesüsteemi. Üks meestest lahtise tulega kontrollima, kas pliit tõmbab, kuid unustas korstent kontrollida ja maja katus süttis.
1997 jaanuar põles Liberty suvemõisa kompleksi kuuluv ühekorruseline puumaja. Põhjuseks ülekütmine.
1997 detsember põles maha muuseumi kahekorruseline fondihoidla. Hävis aastakümnete jooksul kogutud talumööbel. Päästa õnnestus 21 antiikset tooli, paar kappi ja neli fotolaboris elanud kassi.
