„Vanematel ei ole mulle taskuraha anda. Olen väga rahul, et siia tööle sain,” ütles ühe Tallinna keskkooli 11. klassis käiv noormees, keda siin nimetame Marguseks, sest ta ei taha avaldada ei oma õiget nime, kooli ega kiirsöögikohta, kus ta töötab. „Tööl käimine häbiasi küll ei ole, paljud käivad, aga päris avalikult ei taha, õpetajad ei kiida heaks,” põhjendas ta anonüümsussoovi. Margus töötab poole kohaga, kuid selleks, et nädalavahetusi pidutsemiseks vabana hoida, eelistab ta tööl käia just koolipäevade õhtuti. Graafik on varieeruv, kuid Margus tunnistab, et vahel jäävad kodused tööd tegemata ja hilisööl töölt koju jõudnuna tuleb ette, et ta ei jõua järgmise päeva esimestesse tundidesse. Teenitud raha kulutab ta jooksvalt. „Suurema asjana ostsin normaalsema telefoni. Ei taha vale muljet jätta, ma saan aru küll, et mingi vanema telefoniga saab helistada ikka, aga midagi peab elus normaalset ka olema. Ja nädalavahetusel tahaks ikka, et saaks tüdrukule vähemalt midagi välja teha,” ütles Margus ja märkis, et ei heida vanematele vähest taskuraha andmist ette, kuna mõistab nende majanduslikult rasket olukorda, kuid sooviks suuremat mõistmist töölkäimise puhul. „Ei, heaks nad ei kiida. Kardavad, et ma ei lõpeta kooli ära,” nentis Margus. Ise ta seda probleemiks ei pea. „Ei usu, et välja kukun. Ma mingit medalit ei saaks nagunii. Kui aastahinded normaalselt kätte saan, on korras,” arvas ta.

Suur lisakoormus

Gümnasistide töötamine on tõesti levinud, kinnitas ka õpilasesinduste liidu tegevjuht Liina Hirv. „Ka mina hakkasin kooli kõrvalt tööle, kui tulin Võrust Tallinnasse. Põhitöö oli õpilasliidus, aga lisaks ka juhuotsad piletimüüjana või hot-dog’i valmistajana,” ütles Hirv. „Töölkäimine on suur lisakoormus, eriti neile, kes võtavad töö nädala sees. See, kui palju see õppimist mõjutab, oleneb koolist ja õpetajatest ja sellest, kas antakse palju kodutöid. Aga kui olla näiteks kaheksast kolmeni koolis ja siis teha neli kuni kuus tundi palgatööd, siis see on raske koormus ja see pole enam inimlik,” lisas ta.

Hirve sõnul on töölkäimiseks kaks peamist põhjust: esimese ja tõsisemana hädavajadus katta elamiskulusid, teisena soov iseseisvuda ja lubada endale suuremaid väljaminekuid, kui vanemad katta suudaksid.

„Hädavajaduseks kujuneb see eriti neil, kes lähevad maalt kooli suurematesse keskustesse. Neil tuleb tööle minna, sest kui kodulähedane kool pole võib-olla hea või seal polegi kooli, siis tuleb otsida korter, mis aga maksab palju. Gümnaasiumi vanemas astmes, eriti abituriendid taotlevad ka lihtsalt iseseisvust, ei taha olla vanematest sõltuv,” selgitas Hirv töölkäimise põhjuseid. Enamasti palkavad keskkoolinoori nn mcjob’ide pakkujad ehk toitlustuskohad.

„Kooli kõrvalt töölkäimine on normaalne selle tasemeni, kui asi on selles, kas noor saab olla iseseisvam. Kui töölkäimine on hädavajadus, siis ei ole see normaalne,” resümeeris Hirv ja nentis, et muret tekitavad tunnustatud eliitkoolid, kuhu tullakse igalt poolt üle Eesti, aga kus pole õpilaskodusid. „Õpilas­esinduste liidus sai just kinnitatud järgmise aasta tegevuskava, milles soovime vaatluse alla võtta just ka õpilaskodud. Just seetõttu hakkab koolireform paljudele tähendama vajadust tööle minna,” selgitas ta.

Statistikaameti andmeil on Eestis praegu veidi üle 35 000 gümnaasiumis õppiva noore. Neist töötab ligi 2000 ehk veidi üle viie protsendi. Kui paljud neist töötavad üksnes koolivaheaegadel, statistikaameti andmetest ei selgu. Tõsi on muidugi ka see, et kuigi vaheaegadel töötavate noorte arv vähendab töötavate noorte protsenti, suurendab seda jällegi mustalt töötavate noorte arv: ka loo alguses endast rääkinud Margus tunnistas, et tema saab raha mustalt. „Muidu poleks nii paindlik graafik mõeldav ega omanik (söögikoha omanik –toim) nii sõbralik,” arvas ta. Arvata võib, et esmast töökohta otsivad noored on kerge saak tööpakkujaile, kes soovivad maksta vähe – ja sedagi mustalt.

Rahaprobleemide mõju kooliskäimisele teab väga hästi Tallinna täiskasvanute gümnaasiumi staažikas direktor Heiki Kiidli.

Tallinna täiskasvanute gümnaasium on oma enam kui 1300 õpilasega üks Eesti suuremaid koole. See annab koolijuhile väga laialdase ülevaate, mis pole paraku sugugi rõõmustav. „Kuni 50 protsenti meie kuni 19-aastastest õpilastest käivad tööl,” ütles Kiidli. Ja kooli kõrvalt ei käida tööl kindlasti mitte lihtsalt lusti pärast. „Kui meile õppima tullakse, siis küsime alati, miks siia tulla soovitakse, et saaksime teha statistikat. Üks meile tuleku ja tavakoolist lahkumise põhilisi põhjuseid ongi see, et saaks tööl käia. Siin käiakse koolis ühel-kahel päeval nädalas, ülejäänud päevadel saab käia tööl. Teiseks märgitakse üheks siia tuleku põhjuseks ka lihtsalt „halb majanduslik olukord”. Tõsi – see on alati hinnangu küsimus, mis on halb olukord. Aga üle poolte siia tulnutest märgib selle üheks põhjuseks ja see ikka näitab midagi,” lisas Kiidli. Rahaprobleemid algavad sageli üksikvanemaga perekonnast. „Üle poolte neist, kes siia tulevad, on katkistest peredest: kellel on üks vanem või kellel pole kumbagi – need on need pered, kus vanemad on ära Soomes tööl. See on sügav sotsiaalne probleem,” nentis direktor.

Nõme jope ajab tööle

Kõik koolijuhid või pedagoogid ei ole nii julge ütlemisega kui täiskasvanute gümnaasiumi direktor. Ühe Tallinna kooli sotsiaalpedagoogi sõnul on kurja juur selles, et koolide juures ei ole õpilaskodusid ja liiga vähe kasutatakse koolivormi. „Kui on lapsel helge pea, aga maakohas kas on halb kool või polegi kooli, siis tullakse linna. Aga kus maalapsel elada on? Kas igaühel on tädi, onu linnas? Ei! Siis tuleb üürida korter. Kas see on odav? Ei! No üürivad isa, ema – hea, kui on isa! – lapsele mingi toa. Kas jääb raha kenale jopele, saabastele? Ei! Lapsed on julmad. Siis seda last keegi ei hellita, öeldakse: nõme jope, nõmedad saapad. Tehakse haiget, kedagi ei huvita, et ema või isa on korteri jaoks viimase välja andnud. Mis laps teeb? Otsib tööd! Hea seegi, ei varasta. Aga kooli kõrvalt ei jaksa ka tööd teha! Oleks õpilaskodu, koolivorm – palju lihtsam oleks. Aga sellele ei mõelda. Kaotame muudkui koolid ära, kõik tulgu Tallinna. Aga kus lapsed elavad? Sellele keegi ei mõtle,” rääkis end Nadjaks nimetada palunud sotsiaalpedagoog, kes ei soovinud avaldada oma tegelikku nime ega kooli, kus ta töötab.



KOMMENTAAR

Töötavad keskkoolinoored pole probleem

Asso Ladva
haridusministeeriumi pressiesindaja

Mis puudutab õpilaste töötamist, siis üldjuhul saab see teoks suvevaheajal. Igal suvel saab õpilasmalevate kaudu tööd 5000 kuni 6000 noort inimest. Kui aga mõni noor tahab ja suudab töötada õppeperioodil, siis võib ta seda teha. Peaasi, et ta suudaks mõlemaga korralikult hakkama saada. Tänasel päeval ei ole töötavad üldhariduskoolide õpilased kindlasti suur probleem.

Gümnaasiumivõrgu korrastamine on pikk ja aeganõudev protsess, mille üks osa on kaugematest paikadest pärit õpilastele transpordi ja elamisvõimaluste loomine, olgu selleks siis õpilaskodud või praegu idee tasandil olev kompensatsioon elukoha üürimise hüvitamiseks. Et need detailideni paika panna, on esmalt vaja teada, kuhu gümnaasiumid jäävad ja kuhu õpilased liikuma hakkavad.

Vaevalt töötavate õpilaste hulk gümnaasiumivõrgu korrastamise tõttu suurenema hakkab, sest juba praegugi õpivad gümnaasiumiõpilased sageli kodust kaugemal. Õpilaskodusid on viimaste aastate jooksul samuti tasapisi lisandunud.

Kooli kõrvalt töötavate keskkoolinoorte kohta pole ministeerium tellinud ühtegi uuringut.



KOMMENTAAR

Töö võib olla ka huviringi eest

Raili Vahermägi
Mustamäe gümnaasiumi koolipsühholoog

Töölkäimine on vaid üks neist põhjustest, miks õpilastel võib olla liiga palju pinget ja õpimotivatsiooni puudust. Julgen öelda, et tean ka juhtumeid, kus töö on positiivne nähtus: midagi, mida õpilane tahab teha ja mis annab talle energiat. Kui töö on võrdsustatud justkui huviringiga. Muidugi võtab see aega ära, aga isiksusetüübid on erinevaid: on neid, kellel ongi vaja palju tegemist, sest see neid just motiveeribki ja neile sobib nii töötada/õppida.

Põhjuseid tööl käimiseks on erinevaid: majandusliku toe saamine, nähakse ka võimalust nii-öelda jalg ukse vahele saada ja leida töökogemust. Kui nad (õpilased – toim) jaksavad sellega toime tulla ja näha kaugemale kui head hinded ja riigieksamid, siis on see positiivne.