Vägev tuli ja kavalad dirigendid
Ukse taga seisid läbivettinud laulupeolised, märg tõrvik peos.
“Laulupeotuli kustus ära,” ütlesid nad kurvalt.
“No muidugi kustus, see mõni ime!” vastasin mina. “Kas te peast segi olete, et lähete sellise pisikese tikuga vihma kätte? Kannate tuld nagu sitta pilpa peal! Ja mis te üldse hulgute sedasi mööda ilma ringi, ega tuli pole mänguasi.”
“Noh, kästi teist vedida läbi terve Eesti,” seletasid rahvariides mehed.
“Teie ikka mõelge oma peaga ka!” riidlesin mina. “Aga hea küll, ajage need märjad riided maha, ma annan teile uued kuivad vatid selga. Pärast paneme tule ka uuesti põlema, ärge kurvastage.”
Tõin meestele kuivad rõivad, aga nood hakkasid sõrgu vastu ajama.
“Ei, me ei taha selliseid,” õiendasid nad. “Need pole rahvariided. Laulupeol peab rahvariietega käima.”
“Armas taevas, kuidas need siis rahvariided pole!” läkisn mina juba vihaseks. “See siin on Pätsi hommikumantel ja see on Laidoneri sinel. Uhkemaid rahvariideid pole üldse olemas! Ajage aga selga, mina lähen ja teen sel ajal sepikojas tule üles.”
Võtsin vana vankri, veeretasin kolm tõrvatünni peale ja süütasin ääsitulega põlema. Leek kargas taevani, aga mina ütlesin:
“Vat see viige nüüd lauluväljakule, seda tõrvikut ei kustuta ükski vihm. Nalja tulite tegema oma pulgaga? Ilmad on praegu nii külmad ja niisked, lauluväljakul on vaja ikka mehist tulelõõma, et inimesed sooja saaks ja keel laulmise ajal suulae külge ei külmuks! Minge, ja head pidutuju!”
Mehed läksidki, veel tükk aega oli näha, kuidas leegid ka kõige sihvakamatest kuuskedest kõrgemale tõusid ja pilvi nilpsasid. Enam polnud karta, et rahvas lauluväljakul külma peaks kannatama.
Mulle laulupeod väga meeldivad. Eriti vene ajal oli ütlemata vahva vaadata, kuidas kõik dirigendid pulti minnes oma tagumiku Karl Vaino poole keerasid. Ja küll siis vänderdasid oma kannikatega otse vana tibla nina all, nii et see vihast lõhki pidi minema! Aga ta ei saanud midagi teha, sest dirigendid luiskasid kohe, et nemad ei tea oma tagumikust midagi, nemad juhatavad laulukoori. Jah, nad olid väga kavalad ja väga eestimeelsed mehed!
