“Hulk omavalitsusi on alkoholi kättesaadavust piiranud. Arvan, et ka riik peaks siin kaasa tulema,” lausus Pomerants. Tema sõnul näitavad ka rahvusvahelised uuringud, et piirangud vähendavad alkoholist tingitud surmajuhtumeid ja õnnetusi. “Probleem on ühiskonnas olemas – haigekassa maksab praegu kulud ja pered on hädas,” märkis minister. Inimene, kes ei suuda endale 16 tunni vältel jooke muretseda, on tema sõnul abitu ja vajab isiklikku nõustajat.

Võib jõustuda tulevast kevadest

“Tundub, et hääled on koos. Tõenäoliselt võetakse vastav seadus vastu juba kevadel,” ütles muudatusettepanekute autor Evelyn Sepp Keskerakonnast. Tema kinnitusel peab riik lõpuks tegema valiku inimeste parema tervise ja suuremate maksutulude vahel. “Selge ja range alkoholipoliitika alternatiiviks on liigjoomise poolt võimendatud probleemid – õnnetused, enesetapud, sotsiaalselt tõrjutud inimesed, töötus ja perevägivald,” sõnas Sepp.

Täna, Tallinna alkoholireferendumiga ühel ajal, arutab sotsiaalkomisjon vastakaid arvamusi põhjustavat eelnõu taas, et ta uuel nädalal parlamendi täiskogu ette tuua. Eelnõu läheb katkestamisele, et ka valitsuserakonnad saaksid sinna parandusi teha. “Me ei peaks rivaalitsema ja muretsema, et tegu on Kesk-erakonna eelnõuga, vaid koos mõistliku toote nimel vaeva nägema,” kutsus Pomerants kõiki debatile. Teretulnud on ettepanekud, mis ei luba alkoholi tarbida 1. septembril ega lastekaitsepäeval, lisas ta. Kindlalt ei anna oma poolthääli müügikeelule Reformierakonna enamus ja ilmselt ka osa Res Publicast.

Atonen: keelamine ei muuda midagi

“Meie erakond liberaalse erakonnana ei usu, et lihtsa keelamisega saab midagi muuta,” ütles Reformierakonna aseesimees ja majandusminister Meelis Atonen. “Olen ka ise kõige rohkem alkoholi ostnud Gorbatšovi kuiva seaduse ajal.” Karmid müügipiirangud kasvatavad Atoneni sõnul hoopis varimajanduse võimalusi.

Erinevalt Pomerantsist on Tallinna volikogu Res Publica poliitikud teravalt arvustanud pealinna plaani keelata napsu öö-müük. Seda vaatamata asjaolule, et koalitsioonileppes lubavad võimul olevad poliitikud leppimatut võitlust alkoholiga. “Seame alkoholi kättesaadavusele rangemad piirangud” ja “piirame alkoholi- ja tubakareklaami”, seisab 2003. aasta märtsis allkirjastatud valitsusleppes.

Tallinlaste tahe poliitikule siduv

Kui tallinlased leiavad rahvahääletusel, et pealinnas tuleks alkoholimüüki piirata, on see siduv nii linnavalitsusele kui ka volikogule.

“Ei ole võimalik, et poliitikud ei võta rahva tahet arvesse,” märkis Tallinna avalike suhete direktor Allan Alaküla. Piirangute sisu sõltub tema sõnul poolthäälte hulgast. Kui rahvas annab piirangutele heakskiidu, on Alaküla sõnul esimesena kavas viinamüügi lõpetamine tanklates ja selle otsustav piiramine kauplustes. Välistada ei saa ka seda, et tuleb piirata baaride ja restoranide arvu, mida paljud inimesed peavad vajalikuks, lisas Alaküla.

Tallinlased saavad oma seisukoha välja öelda pühapäeva õhtuni, mil peaksid selguma ka referendumi tulemused. Sotsiaalminister Marko Pomerants pidas küsitlust mõttetuks. Hääletusele kuluvat 600 000 krooni olnuks tark suunata mõnele alkoholismivastasele kampaaniale, leidis ta.

Mida arvate alkoholireklaami ja -müügi keeldudest?

Meelis Atonen, majandusminister

Võidelda tuleb alkoholismiga ja mitte sellega, et teatud kellaaegadel pole alkohol lubatud. Hoopis inimesi tuleb mõjutada ja nende suhtumist muuta. Seda saab teha isikliku eeskuju kaudu, mida Eesti riigis pole viimasel aastakümnel eriti olnud. Tähtis on ka laste harimine. Kui inimene müüb alaealisele alkoholi, tuleb teda väga karmilt karistada. Samuti on vajalik kaaskodanike sekkumine.

Ivari Padar, SDE esimees

Mina ei pea õigeks alkoholi reklaamimist. On ka asi, mida reklaamida!

Müügikeelu osas mul kivistunud arvamus puudub, sest asjal on kaks poolt. Ta võib panna vohama salaalkoholi kaubanduse. Tuttav Tallinna taksojuht on selleks juba valmis. Kes ikka alkoholi tahab, selle ka saab.

Teisalt on meil alkohol tohutult kättesaadav.