Vägivald tapab tuhandeid sündimata lapsi
Sotsioloog Helve Kase sõnul ongi kõige murettekitavam rasedate suhtes toime pandava vägivalla nii kõrge tase.
Meedikute hulgas korraldatud küsitlus näitas, et 30 protsenti neist on kokku puutunud peksmise pärast katkenud rasedusega. Iga teine küsitletud arst on kohanud pekstud rasedat.
Suurimaks riskigrupiks on 21–30-aastased vabaabielus naised, kellele langeb osaks 36 protsenti füüsilistest ja 38 protsenti seksuaalsetest rünnakutest. Kaks kolmandikku neist kallaletungidest paneb toime kas abikaasa või elukaaslane.
“Need on naised, kes on sageli kodus ja kasvatavad väikseid lapsi, on meestest seetõttu väga sõltuvad,” iseloomustas sotsioloog Iris Pettai. “Võib ainult oletada, milline on vägivalla mõju naiste reproduktiivtervisele.”
Raskelt või eluohtlikult vigastada saab vägivalla tagajärjel umbes 7000 naist aastas, kergemalt 34 000.
Sagedasemad vigastused on uuringu kohaselt verevalumid kehal, järgnevad verevalumid näos, luumurrud käte, jalgade, keha ja näo piirkonnas, suguelundite vigastused ning torke- ja lõikehaavad.
Rünnakus kannatada saanud naistest söandab vaid kolmandik abi otsida arstilt. “Arstile minnakse siis, kui oma murdunud nina kokku ei lapi või verejooksu peatada ei suuda,” märkis Pettai.
Enamikul ohvritest on välja kujunenud ravimisõltuvus. “Kuna arsti juurde ei minda, võetakse oma äranägemise järgi suvalisi ravimeid,” lausus Pettai.
Aasta jooksul kulus vägivallaohvritel paranemiseks kokku 433 000 päeva ehk ligi 1200 aastat. Kokku puudusid nad vigastuste pärast töölt 206 000 päeva ehk 564 aastat. Suur osa kannatanuist jätkas siiski töölkäimist ka haigena. “Paar nädalat tagasi vestlesin politseinikuga, kes pidas naistevastast vägivalda väga suureks probleemiks,” ütles Pettai. “Nimelt on aastaid kannatanud naised hakanud oma mehi tapma.”
