Vähekindlustatud tudeng peaks 135 euroga kuus hakkama saama

Toetust hakkaks saama tudeng, kelle vanemad ja vennad-õed elavad

Eile valmis haridus- ja teadusministeeriumil järjekordne tükk kõrgharidusreformi seaduspaketist, kui viimase lihvi sai õppetoetuste põhimõtteline süsteem. Lähiajal riigikokku jõudev eelnõu muudab senised akadeemilisel võimekusel põhinevad toetused vajaduspõhiseks. „Vajaduspõhist õppetoetust on õigus saada üliõpilasel, kelle keskmine sissetulek perekonnaliikme kohta jääb alla suhtelist vaesuspiiri,” seisab eelnõus ning seda täpsustatakse nii, et kui abivajaja on alla 26-aastane, siis arvestatakse ka tema vanemate ja nooremate õdede-vendade sissetulekut. Seda, 26. eluaastani kestvat sõltuvust oma vanemate sissetulekust peavad probleemiks nii justiitsministeerium kui ka Eesti üliõpilaste liit. Sisuliselt tähendab see, et kui 2013. aastal astub noor inimene ülikooli, võib ta esitada taotluse vajaduspõhise toetuse saamiseks. Kui ta ise pole abielus, vaadatakse üle tema, tema vanemate, õppivate kuni 26-aastaste õdede-vendade või poolõdede-poolvendade tulud ja kulud ning jagatakse niimoodi tuletatud perekonna liikmete arvuga. Kui see tulu on inimese kohta alla 280 euro (suhteline vaesuspiir), hakkab ta saama kümnel kuul aastas 135-eurost toetust.

Kui käendajat ei leia

Nüüd aga tuleb sisse oluline aspekt: kõrgharidusreformi tulemusel kaob õppemaks kõigil, kes õpivad täiskoormusega. See aga tähendab, et tudeng peab suutma igas semestris teha 30 ainepunkti jagu õppetööd ehk umbes 40 töötundi nädalas. Kui ta seda ei jõua, kaotaks ta õiguse õppetoetusele ja lisaks võib ülikool tegemata jäänud ainete pealt hakata temalt raha nõudma.