Vähemalt kümmet Narva last pole ametlikult olemas
Tänasel kohtumisel Narvas said president Toomas Hendrik Ilves ja tema saatjad üllatusega teada, et lisaks teistele narkomaania ja HIViga seotud probleemidele on linnas tänaseks välja selgitatud vähemalt kümme last, kelle kohta on riigil teada vaid nende sünni fakt. Vanemad ei ole tegelenud ei nende sünni registreerimise ega ka nime panekuga ja ühel päeval lasteaeda või kooli minnes võib selguda, et sellist last ei eksisteerigi.
President Ilves oli kuuldust sügavalt hämmastunud. "See kõlab lihtsalt niivõrd uskumatult. Sul on laps ja sa ei ole teinud vajalikke toiminguid tema registreerimiseks. Räägin sellest kindlasti sotsiaalministeeriumiga," sõnas president Ilves pressikonverentsil.
Probleemi presidendi ette toonud MTÜ "Sind ei jäeta üksi" juhi Tatjana Magerova sõnul on probleem laiem selles mõttes, et puuduvad spetsiaalselt naistele, sealhulgas väikeste lastega naistele mõeldud rehabilitatsiooniteenused. "Narkomaanist ema jaoks ei ole lapse registreerimine kaugeltki mitte nii tähtis, kui tema doos. Seetõttu peavad olema mehhanismid, mis paneksid teda selle vastu huvi tundma. Praegu naiste jaoks selliseid teenuseid ei ole," rääkis Magerova kohtumisel presidendiga.
Magerova sõnul on nende MTÜ, mis tegeleb narkomaanide ja alkohoolikute rehabilitatsiooniga, juba mitu aastat probleemist rääkinud nii sotsiaalministeeriumi kui ka Tervise Arengu Instituudiga, kuid vahendeid selliste emade rehabilitatsiooni toetamiseks ei ole leitud.
Kirjeldatud kümne nö "illegaalse" lapse ja nende emadeni on jõutud läbi erinevate uuringute. "Meie teame Narvas kümmet sellist last. Aga see ei pruugi olla kõik. Samuti ei tea me, mis toimub mujal," sõnas Magerova.
Registreerimata laps jäetakse ilma hüvedest ja heaolust
Kommentaar. Anne-Maarja Olei, siseministeeriumi pressinõunik:
"Praegu edastavad Tallinna haiglad küll sünniandmed rahvastikuregistrile, kuid üksnes nendest ei piisa. Lapse isikuandmete esitamine on vanemate kohustus ja kui seda ei täideta siis ei kajastu lapse andmed ka rahvastikuregistris. Juhul kui vanemad ise pole teovõimelised, tuleb lapsele määrata eestkostja. Kohaliku omavalitsuse ülesanne on oma elanike üle arvestust pidada ja sotsiaalhoolekannet teostada.
See, et last pole ametlikult olemas, puudutab otseselt lapse heaolu. Järelikult ei jõua sellise lapseni ükski toetus ega riigihüve, ka mitte arstiabi. Taolise perega tegelemine on eelkõige sotsiaaltöötajate vastutusala, iseasi on muidugi see, kuidas info haigla välisest sünnist nendeni jõuab.
Samas on selge, et lapse andmete registreerimata jätmist ei saa kuidagi õigustada ega normaalseks pidada. Kui vanem nii teeb, on tegu sügavamate probleemidega ja ilmselt ka tõsiste toimetulekuraskustega. Sellisel juhul tekib küsimus, kuidas selline pere üldse märkamatult eksisteerida saab, ilma, et ükski tuttav, naaber või sotsiaaltöötaja seda märkaks."
