Läänemaa linnuklubi ornitoloogil Aivar Veidel õnnestus eile Haapsalu lähedal Tagalahel kohata ja ka pildistada kahte karkjalga, kes muidu meie looduses ei ela.

Eesti linnuharulduste komisjoni esimehe Margus Otsa sõnul tuli vihje karkjalgade võimalikust Eestisse sattumisest juba nelja-päeva hilisõhtul ühe soome naise käest. Siis oli aga juba nii pime, et meie linnumeestel ei õnnestunud teatele kinnitust leida.

“Kui hommikul otsima läksime, olid linnud kenasti kohal ning neid oli võimalik ka päeval Haapsalu linnutornist näha kaugemal laiul tegutsemas,” rääkis Ots, kes tõttas parasjagu ka ise haruldast külalist vaatama.

Karkjalg on mujal laialt levinud ning suhteliselt harilik linnuliik, kelle lähimad pesitsus-alad jäävad Vahemere ja Musta mere äärde.

Tegemist on suhteliselt väikese kehaga linnuga, kellel on aga oma õblukese kogu kohta ootamatult pikad jalad.

Rändehooaja eksitus

“Parasjagu on käimas kevadine rändehooaeg ning ilmselt seeläbi nad siia ekslikult sattusidki,” arvas Ots, kelle mäletamist mööda pole näiteks Soomes veel kordagi karkjalgu nähtud.

“Aprilli algusest kuni juunikuuni kestva rände aegsed vihmased ja udused ilmad ongi kõige paremad harulduste leidmiseks. Samuti võivad nad olla Musta mere äärest siia kandunud ulatusliku kõrgrõhkkonna toel ning Tagalahele sundis neid maha tulema vihm.”

Otsa hinnangul võivad karkjalad lähiajal meie mailt niisama ootamatult lõuna poole tagasi lennata, nagu nad välja ilmusid, ei ole põhjust karta, et nad siin hakkama ei saa ja hukkuvad.

Linnuharulduste komisjon on senini kinnitanud vaid kaks karkjala vaatlust. Esimesena nägi seda lindu 1997. aasta mais Paljassaares Eesti muusika- ja teatri-akadeemia rektor Peep Lassmann ning 2002. aasta juunis kohtasid Sõrve säärel samuti kahte isendit linnavaatlejad Juha Lehtinen ja Mati Martinson.