Vähihaigete laste ravimid ei jõua õigel ajal Eestisse

 (50)
Vähihaigete laste ravimid ei jõua õigel ajal Eestisse
Vähihaige laps

Ametkond ei suuda selgitada, miks on patsiendid jäetud vajalike ravimiteta ja ise ohtlike keemiaravimitega tegelema.

Patsiendid ei jõua ametkondade asjaajamisi ära oodata ja poolitavad ravimikapsleid kodus.

Seda meetodit peavad nii haiglad kui ka apteegid ohtlikuks, kuid muidu jääks laps täiesti ravita.

„See on absurdne! Me pidime hakkama kuuriga pihta juba detsembri keskel, aga siiamaani ootame, et kapslid Eestisse jõuaks!” muretses seitsmeaastase Katariina ema Kairi. Katariina on saanud Tallinna lastehaiglas vähi tõrjumiseks ravi juba alates 2013. aasta augustist, kui tal ajukasvaja avastati. Pärast pikka haiglaravi määrasid arstid talle novembri alguses keemiaravi kodustes tingimustes. Lapsevanem peab ise lapsele kodus kapsleid andma.

Ravimiamet: on üldine mure, et lastele sobivaid ravimivorme ei ole olemas.

Haigla hoolitses ravimite hankimise eest, kuid kodus peab Kairi seda ise tegema. Selgus, et sellel ravimil pole Eestis müügiluba, mistõttu Katariina arstil tuli esitada ravimiametile eraldi taotlus ja Kairil endal ka taotlus haigekassale, et ravimi hind kompenseeritaks. Seda tehti juba 5. novembril. Tegemist oli ravimiga, mille toimeaine on etoposiid ja mida on lapsele vaja anda 50 mg kapslites. (Alguses ravimiga harjumiseks 25 mg kaupa.)

„Tegelikult ma saan aru, et niimoodi ongi lapsevanemad sunnitud igaüks eraldi neid taotlusi esitama, et ravimid toodaks Eestisse, ja siis ootama jääma,” selgitas Kairi. Tegu pole üksikjuhtumiga, vaid nii on jäetud oma murega üksi teisigi patsiente, kellel on ees spetsiifiline ravi. Samamoodi ootab praegu näiteks üks vähihaige poiss juba kolmandat kuud oma ravimit, mida tema vanemad samuti pidid eraldi taotlema. Risk on suur. Ei tea, kas just ravimi ootamise tõttu, ent selle poisi puhul jõudis vähk vahepeal juba edasi areneda.

Mida küll teha?

Ravimiametist ja haigekassast tulid iseenesest positiivsed vastused kiiresti ja Kairi sai kätte nii loa kui ka rahastuse lubaduse, kuid mida ei tulnud ega tulnud, oli ravim ise. Laps pidi raviplaani kohaselt hakkama kapsleid võtma juba detsembri keskel, aga need pole siiani Eestisse jõudnud.

„Jõulude eel nuputasime koos arstiga, mida teha, ja ta leidis variandi, et ühte teist ravimit sama toimeainega on saadaval 100 mg geelkapslites – ja ta kirjutas meile need välja,” rääkis Kairi. See aga tähendas, et keemiakapsleid tuli poolitada. Kuigi haiglas on selleks vajalikud ruumid ja varustus olemas, nad keeldusid, sest kapslite poolitamine on ohtlik ja seetõttu keelatud. Tegemist on siiski keemiaga. „Palusin ka apteegist, et kas nemad võiksid mulle neid poolitada osadeks, aga nemad ka keeldusid.” Nii ei jäänudki lapsevanemal muud üle, kui endale spetsiaalne varustus hankida ja ise kodus asja kallale asuda, kuigi ta seda õigeks ei pea. „Aga mis mul üle jääb? Ma rääkisin kõikjal, kui ohtlik see on, et ma olen sunnitud seda tegema oma kodus, kus mul on väikesed lapsed. Aga lahendust ei paku praegu keegi,” kahetses Kairi.

Kairi on sunnitud kodus poolitama lapse jaoks liiga suure annusega ravimikapsleid. Nii tuleb teha, sest haiglad ja apteegid keelduvad sellest, aga õiges koguses ravim Eestisse ei jõua. Foto: Tiit Blaat

„Me arutasime juba ka varianti, et sõidame Soome vastuvõtule, et sealt ravimit saada,” kaalus Kairi teisi variante.

Eesti Päevaleht päris ravimiametilt, miks ei ole need lastele vajalikud ravimid juba Eestis ja kasutamiseks valmis, kui arstid teavad, et neid on vaja.

„Müügiloata ravimid ei ole registreeritud ja tavasüsteemiga kättesaadavaks tehtud mitmel põhjusel, näiteks ei ole ravimitootja seda soovinud,” selgitas ravimiameti peadirektori asetäitja Katrin Kiisk. Samal ajal teevad arstid patsientidele ravimite saamiseks märkimisväärselt palju eraldi taotlusi, mullu 4000 ringis, neist kasvajavastastele ravimitele kaheksa taotlust. Patsiendi vanus taotlusel ei kajastu. „Müügiloata ravimi toomisel riiki on mitmeid osapooli.
Arst otsustab, kirjutab retsepti ja taotluse, patsient viib selle apteeki, apteek edastab ravimiametile. Oleme endale eesmärgiks seadnud kiire menetluse, isegi kui seaduse järgi on maksimaalne menetlusaeg 30 päeva. Enamasti vaadatakse taotlused läbi viie tööpäevaga, sageli ka tundidega. Vajaliku ravimi kiire kättesaadavus sõltub ka sellest, kui kiiresti hulgimüüjad tegutsevad, ja konkreetse ravimi tootmise asjaoludest,” kirjeldas Kiisk väljakujunenud süsteemi ja soovitas ühendust võtta hulgimüüjatega.

Loe veel

Amet osutab haiglale

„Olen teiega täiesti nõus, et onkoloogiapatsient ei peaks nii kaua ootama, nagu kirjeldate. Eelmise aasta kogemuse põhjal on vaid ühel juhul tehtud tervishoiuasutuse taotlus, kuigi see võimaldaks oma raviasutuse patsientidele teatud ravimivaru tagada ja kohe ravi alustada. Miks antud juhul raviasutus seda võimalust ei kasutanud, tuleb neilt endilt küsida,” ütles Kiisk, visates kivi haigla kapsaaeda.

Eesti Päevaleht küsis seepeale Tallinna lastehaigla arstidelt, kas nende arvates võiks Eestis olla mõningane varu ravimeid, millest on teada, et neid läheb vaja. „Haigla ei saa võtta endale koormat ambulatoorsete ravimite tagamiseks, sest keegi peab selle eest ka maksma,” vastas lastehaigla juhatuse esimees Katrin Lust. „Üldiselt annab vastava protseduuri algatamise soovituse ja väljastab retsepti raviarst juba varakult, et oleks aega vajalikud protseduurid (sisseveoloa taotlemine, finantseerimise taotlemine, ravimi Eestisse tarnimine) läbida,” selgitas Lust.

Täpsustusele, kuidas võiks süsteemi arstide arvates patsientide huvides paremini korraldada, vastas Luts: „Muidugi meeldiks arstidele olukord, kus kõik ravimid (vähk ei ole ainukene haiguste grupp, kus kasutatakse Eestis registreerimata ravimeid) oleksid kohe kättesaadavad. Kahjuks seab reaalsus ette omad piirid ja ning vastav protseduur on sätestatud seadusaktide ja muidugi rahavoogudega.”

Apteegid keelduvad keemiaravimi kapsleid poolitamast, sest see on ohtlik.

Teadupärast hangib riik (sotsiaalministeerium) praegu ravimeid ainult riiklike programmide puhul: HIV ravimid, tuberkuloosiravimid ja riiklikku immuniseerimiskavva kuuluvad vaktsiinid.

Kui pöördusime veel kord ravimiameti poole ja küsisime, mis on nende ettepanek olukorra lahendamiseks, vastas Kiisk: „On üldine mure maailmas, et kõikidele ravimitele ei ole lastele sobivaid ravimivorme ja häid lahendusi ei ole leitud.” Ühtlasi taunis ametnik lastele ja lapsevanematele ohtlikku iseseisvat keemiaravimite poolitamist, nimetades seda kahetsusväärseks.

Väike Katariina ootab samal ajal endiselt oma ravimit. „Mulle ei ole keegi suutnud öelda, ei ravimiametist ega kusagilt mujalt, kes vastutab, et see ravim kohale jõuab. Kui see ravim või siis ükskõik mis ravimid tulevad Eestisse Euroopa Liidust, siis kuidas see aeg saab nii pikk ja vastused konarlikud olla? Kes ikkagi vastutab?” küsis lapsevanem.

Hematoloogia-onkoloogia professor ja Eesti bioeetika nõukogu esimees dr Hele Everaus nentis, et olukord ei ole õige ja vajaks kiiret lahendamist. „Lapsevanemad peaksid tegema taotluse, et ametnikud selle asja ära korraldaksid,” ütles Everaus. Arsti sõnul peaksid ametnikud kõigepealt vajaduse kaardistama ja siis paindlikult probleemi lahendama, sest see on korraldamise küsimus, mis ei peaks väga keeruline olema.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare