Vähikasvataja nime all kruusakaevandajaks
Läinud reedel müttas Pärnumaa veerel väikeses Laiksaare külas traktor ja kolises transportöör, lastiks kruus. „Õnn, et purustaja vaikib, muidu oleks täielik hullumaja,” ütles paarisaja meetri kaugusel elav Kirsti Püssa. Pärnust maale kolinud naine tuli enda arvates rahu ja vaikuse keskele, aga sattus kruusakaevandamise kõrvale.
Lärmi kõrval teeb Püssat pahaseks, et aastast 2008 käib ta naabruses kruusa kaevandamine hoopis vähikasvanduse rajamise sildi all.
Sain teemat avades teada, et tehisjärve ja hilisema vähikasvanduse rajamise sildi taga on mugav kruusa kaevata, sest pole vaja hinnata keskkonnamõjusid, ei ole vaja maksta ressursimaksu ja pole vaja taotleda kaevandamisluba. Lihtsalt maasse auku kaevates tuleb kogemata kombel välja … kruus. Ja täiesti juhuslikult on mõlemad vähikasvanduse rajajad osaühingust Systembox samal ajal teedeehitusfirma Nurme Teedeehitus OÜ juhid ja juhatuse liikmed, nimeks Raivo Kuusemets ja Avo Rits. Teedeehitajail kulub juhuslikult sülle sadav kruus ikka ära.
Keskkonnaministeeriumi andmeil Laiksaarel mingit ametlikku kruusakarjääri ei asu. Selle avamiseks pole ka luba taotletud. Küll aga on keskkonnaamet ärimeestele väljastanud loa tiigi süvendamisel tekkiva 120 000 kuupmeetri pinnase välja kaevamiseks ja maha müümiseks.
Läbipaistev nipp
Kui PRIA-t abistanud põllumajandusülikooli eksperdid uurisid 2009. aastal teedeehitajate asutatud OÜ Systembox rahataotlust vähikasvanduse rajamiseks, jätsid nad selle rahuldamata. Eesti Päevalehele on vihjatud, et vähikasvanduse rajamise idee meenutas liiga palju kruusakarjääri avamise soovi. Systembox küsis 4,58 miljonit krooni.
PRIA rahast ilmajäämise järel ilmus Pärnu Postimehes artikkel, kus Systemboxi juhid Raivo Kuusemets ja Avo Rits rääkisid jõevähi populariseerimisest ja 200 000 sõralisega kasvanduse rajamisest. Artiklis seisab, et suurejooneline plaan vähikasvandusega palju turiste kohale tuua jäi pidama hoopis … kohalike inimeste vastuseisu tõttu.
Kõik see pole aga senini seganud pinnasetöid. Tõsi, keskkonnainspektsioon on küll algatanud väärteomenetluse vee erikasutusloa nõuete rikkumise asjus, teatas nõunik Himot Maran. Sellele, et tehisjärvest vee valesse kraavi juhtimise kõrval käib väidetavasti illegaalne kruusakaevandamine, ei pööranud kohal käinud inspektor tähelepanu, rääkis naaber Kirsti Püssa.
Saarde valla keskkonnaspetsialist Eesi Kolla andis teada, et äriplaani kohaselt peab Laiksaare vähikasvandus valmis olema alles aastal 2015. Kolla oli kursis, et Kuusemets ja Rits on seal tiigisüvendustöid tehes välja vedanud hulga kruusa. „Nende ostetud kinnistu, kuhu taheti järve rajada, osutus kruusamaardlaks,” nentis Eesi Kolla. Siiski olevat kõik keskkonnategelastega kooskõlastatud paberid korras. Viimast kinnitas mitmel korral ka vallavanem Kalle Song.
Loodusliku kruusa tonn maksab eri ettevõtteis 40–60 krooni. Vähikasvanduse rajajatel on luba igal aastal välja kaevata kuni 20 000 kantmeetrit pinnast. Kantmeeter kruusa kaalub umbes 1,8 tonni, kinnitati ühest kruusa müüvast ettevõttest. Seega – kui kaevandatavast pinnasest vaid pool oleks kruus, võib seda müües igal aastal teenida umbes 900 000 krooni.
Kiuslik naaber
•• Ettevõtja Raivo Kuusemets muutus vähikasvandusest rääkides närviliseks. Tema sõnul on kogu probleemi taga kiuslik naaber. „Ja võib-olla häirib mind tema koera haukumine,” teatas ta, kui müraprobleemist juttu tuli. Samal ajal ei eitanud Kuusemets, et osa süvendamistöödel välja tulnud pinnasest ja kruusast on ära kasutatud Nurme teedefirma hüvanguks. „Aga üksnes ehitusloas ette nähtud mahtudes ja kõik paberid on meil korras,” rõhutas Kuusemets mitmel korral.
•• „Miks käib vassimine?” küsis tiigi kõrval elav Ave Siirak, kes vähikasvanduse juttu ei usu. Tedagi häirivad kruusa väljaveol tekkivad tolm ja müra. Arusaamatust süvendab tiikide lõputu süvendamine, mis on märksa suurem, kui vähkidele vaja oleks.
•• Eesti Päevaleht konsulteeris ühe tuntud vähikasvatajaga, kes väitis, et vähid sügavat vett ei vaja. Kõige paremini kasvab vähk pooleteise meetri sügavustes basseinides.
•• Mida suurejoonelised süvendustööd Laiksaare küla kaevudega teevad, on senini selgusetu.
