Vaidlusi tekitanud Katariina Kolledž alustas 52 tudengiga
Tallinna Ülikooli turundusspetsialist Anneli Juul ütles Päevaleht Online’ile, et selle aasta veebruaris asutatud Katariina Kolledžisse õppima asumiseks laekus kokku 142 avaldust, kursusi alustas 52 tudengit.
Kolledži peaeesmärkideks on põhikirja järgi venekeelse gümnaasiumi lõpetanud noorte Eesti ühiskonda lõimumise toetamine ja välistudengitele kõrghariduse omandamise võimaldamine. Viimaseid aga kolledžisse õppima asunud ei ole.
„Küll on kaks Eesti kodakondsusega tudengit, kes lõpetasid keskkooli väljaspool Eestit,“ ütles Juul, kelle sõnul nad konkreetset statistikat tudengite päritolu kohta ei kogu, kuid on teada, et kõik õppima asujad on tulnud kas Tallinnast või Ida-Virumaalt.
52 noort asusid õppima tasulistel kohtadel kahes Katariina Kolledžis pakutavas valdkonnas– sotsiaal- või humanitaarteadustes.
„Mõlemad on võrdselt populaarsed,“ ütles Juul. „Esile võiks tuua aga sotsiaalteaduste moodulit sotsiaal- ja reklaamipsühholoogia, mis on nii populaarne, et sellele asusid õppima ka mõned eesti kooli lõpetanud.“
Juul ei täpsustanud kui suur on kolledži eelarve, aga kuna kolledžil on ainult riigieelarvevälised õppekohad, moodustavad õppeasutuse eelarve tudengite õppemaksud.
Vastakad arvamused
Kolledži idee teenis möödunud talvel hulgaliselt nii vastu- kui pooltarvamusi. Ülikooli senat otsustas selle aasta 11. veebruaril õppeasutuse rajamise kasuks.
Kultuurikomisjoni esimees Peeter Kreitzberg avaldas toona toetust kavale avada Katariina Kolledž, et laiendada venekeelse elanikkonna kõrghariduse omandamise võimalusi Eestis.
"Paljude võimekate noorte nõrk eesti keele oskus ja samuti soov säilitada oma rahvuslik identiteet, on tinginud tuhandete venekeelsete noorte astumise venekeelsetesse erakõrgkoolidesse, mis pigem süvendab eesti kultuurist võõrandumist kui aitab kaasa lõimumisele," ütles Kreitzberg.
"Hariduslikust seisukohast on Katariina Kolledži rajamine igati põhjendatud ja soodustab demokraatlikul ja rahvuslikku identiteeti austaval viisil rahvuste lõimumist," lisas Kreitzberg.
IRL Ühendus Rahvuslased ei olnud aga nõus, et riigi poolt finantseeritav avalik-õiguslik Tallinna Ülikool läheks üle kakskeelsele õppele, teatas ühenduse esimees Tarmo Kruusimäe veebruaris.
"Meenutame ülikoolile ka tõika, et Eesti riigi ja avalik-õigusliku Tallinna Ülikooli ülimaks eesmärgiks saab olla vaid Eesti keele, kultuuri ja hariduse hea käekäigu eest seismine", lausus Kruusimäe.
