Väike aparaat toob hääled kaheksa kurdi lapse ellu


Väike aparaat toob hääled kaheksa kurdi lapse ellu
Priit Simson

Esimene implantaadi saanud eesti laps räägib ja loeb nagu iga teinegi Igal aastal sünnib Eestis kaheksa kuni kümme kurti last
Haigekassa tänavune eelarve võimaldab paigaldada kaheksale vaegkuuljale veerand miljonit krooni maksvad, kuulmist taastavad implantaadid, kokku vajaks Eestis sellist operatsiooni umbes 30 inimest.

“Pidasime seda vajalikuks, sest need lapsed on õigeaegse implantaadi paigaldamise korral võimalik ühiskonnale tagasi tuua, nad sotsialiseerida,” ütles haigekassa pressiesindaja Anne Osvet. “Muidu elaksid nad omas maailmas ja välisilmaga suhtlemine oleks keerulisem.”

Aastas sünnib Eestis kaheksa kuni kümme last kurdina, keda saaks implantaadiga aidata. “Implantaadiga inimene räägib ja tajub helisid nagu kuulja,” lausus Tartu Ülikooli kliinikumi kuulmiskeskuse arst Katrin Kruustük.

Implantaat muudab helisignaalid kuulmisnärvi stimuleerivateks impulssideks ning on on ainus aparaat maailmas, mis on suudetud närviga funktsionaalselt ühendada.

Kurdina sündinud Ellen läheb tavakooli. “See, mida haigekassa teeb, on väga suur asi, sest implantaat annab lapsele võimaluse,” ütles kaks ja pool aastat tagasi esimese eesti lapsena implantaadi saanud Ellen Müili ema Epp.

Epp Müili sõnul tasub implantaatide paigaldamine riigile end tulevikus ära, sest kurdina sündinud inimene tuleb iseseisvalt toime ning leiab kergemini tööd. Praegu on pooled kurdid Eesti elanikud töötud.

Implantaadi protsessorit traksidega kõhul kandev Ellen suudab kuulda ka süte praksumist ahjus. “Kuivõrd rikkam on nende laste maailm!” märkis ema.

Praegu viieaastane Ellen ütles oma esimesed sõnad poolteist kuud pärast implantaadi paigaldamist, kuid nüüd suudab ta rääkida, lugeda, internetis surfata ja arvutada. Ainult kaashäälikuühendid käivad veel üle jõu.

“Paljud kooli minevad lapsed polegi veel nii tublid,” lausus Elleni lasteaiakasvataja Merle Krüsban, kelle sõnul pidi vanem vend algul, kui tüdruk lasteaeda tuli, tõlgiks käima.

Vanemad soovivad Elleni kodukoha lähedale tavakooli panna. “Arvan, et ta ei vaja ka koolipikendust nagu kurdid lapsed muidu,” märkis ema.

Hilisemad kulud maksab sotsiaalabi. Katrin Kruustüki sõnul on implantaadist kasu eeskätt väikelapseeas, samuti aitab see trauma või haiguse tagajärjel kuulmise kaotanud patsiente.

Anne Osvet märkis, et läbirääkimised sotsiaalministeeriumi- ja haridus- ning teadusministeeriumiga on jõudnud selleni, et kõrvaimplantaadi hilisem häälestamine ja lastele kõne õpetamine, aga ka uue aparaadi paigaldamine seitse aastat hiljem tasutakse sotsiaalabist, mitte enam ravikindlustuse rahast.

Eesti Päevaleht kirjutas suvel kolmeaastasest Kristi Artovist, kellele laulja Jaagup Kreemi algatusel hiljem kõrvaimplantaadi jaoks üle 300 000 krooni koguti.

e-kaubandus konverents