Väike palk ei päästa peagi alimentide maksmisest

 (2)

Seaduseelnõu lubaks alimendid välja nõuda ka väga väikese palgaga inimestelt.

Kui alimentide kohustusega lapsevanem teenib praegu ühes kuus alla 2175 krooni, ei ole kohtutäituritel mingisugust võimalust tema sissetulekuid kinni pidada ja lapse elatist kätte saada. Tulevikus saaksid aga kohtutäiturid õiguse alimente välja nõuda ka madalapalgalistelt vanematelt. Vähemasti nii soovib justiitsminister Rein Lang, kelle ministeerium saatis eelmise nädala viimasel tööpäeval ministeeriumidevahelisele kooskõlastusringile täitemenetluse seadustiku muudatused.

Praegu peab jääma inimesele kätte vähemalt pool alampalgast ehk 2175 krooni ja alimente sellest summast maha arvata ei tohi. Seadusemuudatus kehtestaks kolmandikureegli, mille järgi tohivad kohtutäiturid alimentide kohustusega lapsevanemalt kolmandiku sissetulekut lapse heaks välja nõuda, ükskõik kui vähe ta kuus teenib.

Praegu ei pea sentigi maksma

Kui näiteks alimentidest hoiduv lapsevanem teenib kuus vaid 1500 krooni, siis on edaspidi võimalik lapse elatiseks arestida sellest 500 krooni. Praegu kehtiva seaduse kohaselt ei saaks temalt aga sentigi.

Justiitsministeeriumi nõuniku Maret Saankülli sõnul lõpetaks seadusemuudatus praeguse olukorra, kus last kasvatav va­nem peab hakkama saama ka siis, kui tema sissetulek on palga alammäärast väiksem. Alimente maksev vanem ei pea praegu aga sentigi tasuma, kui ta teenib kuus alla palga alammäära.

Samal teemal:

Ühenduse Isade Eest juhatu­se liikme Kaido Kallikormi arvates ei aita seadusemuudatus parandada ei laste ega alimendimaksjate olukorda. Pigem on Kallikormi sõnul tegu seadusemuudatusega, mis viib alimentide maksmise põhimõtted tagasi Nõukogude Liidu aegsesse õigusruumi. „Siis kehtis see protsendipõhimõte ja nüüd üritatakse seda taastada,” lisas ta.

Kallikormi sõnul võiks riik alimentide maksmisest kõrvalehoidjaid suunata hoopis näiteks sotsiaalsetele töökohtadele. „Nii saaks nad vähemasti kord kuus miinimumpalka ja suudaks ka praeguse seaduse alusel oma kohustusi täita,” ütles ta.

Kohtutäitur Oksana Kutšmei arvates ei aita seadusemuudatus lapse elatist kätte saada nendelt vanematelt, kes ametlikult tööl ei käi. „Enamasti töötavad lapse elatise maksmisest kõrvale hoidvad vanemad mustalt ja seda probleemi seaduseelnõu ei lahenda,” selgitas Kutšmei.

Justiitsministeeriumi andmeil on kohtutäitureil menetluses ligi 5000 elatise nõuet kogusummas üle 43 000 000 krooni.

Topeltkontod

•• Teises pangas uus konto

Justiitsministeerium püüab kaotada võimalust, et arestitud pangakontode omanik avab uue mõnes teises pangas, et oma kohustustest kõrvale hiilida.

Kohtutäitur Oksana Kutšmei sõnul on see täiesti tavaline, et arestitud kontode omanik avab mõnes teises pangas uue ja jätkab oma raha kasutamist.

•• Avamisele eelneks kontroll

Justiitsministeerium tahab eelnõuga panna panku kontrollima, kas uue konto avaja pole mõnel kohtutäituril pandud musta nimekirja.

Kingime koos kõigile Eesti vähihaigetele võimaluse elada!
Annetama

Telli nüüd Eesti Päevaleht ja vali kingitus juurde! Vaata lähemalt »

243 000€
Tallinn, Majaosa
161 500€
Tallinn, Korter
56 000€
Viimsi vald, Korter
90 000€
Tallinn, Korter
275 000€
Tallinn, Korter
65 000€
Tallinn, Korter
319 000€
Tallinn, Äripind
70 000€
Tallinn, Korter
59 000€
Tallinn, Korter
116 900€
Tallinn, Korter

199 900€
Harku vald, Korter
276 900€
Tallinn, Korter
399 900€
Tallinn, Korter
Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare