Väike poiss eraldati paugupealt hooldusperest ja viidi talle tundmatusse perre
Kahe aasta ja kaheksa kuu vanune Andrus oli neljakuune, kui ta isa oli jälle purjus ja lõi tema vanemale vennale rusikaga näkku, nii et veri jooksis. Sama aasta juulis, kui isa oli jälle joobnud, hakkas ta köögis lõhkuma, ähvardas Andruse ära tappa ja tormas akna all õues oleva vankri poole, milles oli Andrus. Sekkuti ja Andrus päästeti. Isa mõisteti kohtus tapmisega ähvardamises süüdi. Karistuseks määras Tartu maakohus talle rahatrahvi. Andrusel on kokku kümme õde-venda.
Isal on ette tulnud teisigi kohtuskäike. Enamasti on ta süüpingis istunud alkoholi kuritarvitamisest põhjustatud seadusrikkumiste eest.
Andruse ema on pidanud isa vägivallapursete all kannatama juba aastaid. „Kui mu ema suri 1996. aastal ja mul ei olnud enam ühtegi sugulast, mitte kedagi, siis hakkas pihta juba,” meenutab Andruse ema. Kui isa ähvardas Andruse kallale asuda, võttiski ema lapsed ja läks politseisse. Julgemata tagasi minna, sõitis ta Tartumaalt Harjumaale, sõbra tühjaks jäänud majja. Ent ka sinna tuli abikaasa järele, nii et jälle tuli politsei kutsuda. Siis otsustaski ema väikse lapse turvalisuse tagamiseks ta tuttavate juurde hoiule anda.
Ema andis Harju maakohtusse lahutusavalduse, tema esialgne soov oli ja on saada kõik lapsed endale. Isa sellega ei leppinud. Enne kohtuistungit, kus oli kavas kaaluda kõiki olukorra tahke, tuli isa kompromissipaberiga ja ütles ema sõnul talle, et kui ta sellele alla ei kirjuta, jääb ta ilma õigusest kõigile lastele. „Mis mul üle jäi, ma kartsin, et ei näe üldse lapsi enam, ja kirjutasin alla,” räägib ema. Kompromissiga anti Andruse hooldusõigus ühiselt mõlemale vanemale, isale aga jäi õigus määrata koht, kus laps viibib. Kohtus jäeti täiesti kaalumata variant, kas Andrusel ei oleks turvalisem elada hooldusperes inimesega, keda ta on hakanud oma emaks pidama.
Vaidlus vajas politseid
Pärast seda aprillis tehtud otsust on Andrus isaga paar korda kohtunud ema, hoolduspere ja ametnike juuresolekul. Lastekaitsjad leidsidki, et Andruse isale üleandmine peaks toimuma järk-järgult, et laps temaga harjuks. Esmaspäevaks oligi kohtumine isaga kokku lepitud. Äkitselt otsustas isa haarata toariietes Andruse kaenlasse ja püüdis temaga ära minna. Sekkus kohtutäituri büroo esindaja, kes palus tal jõudu mitte kasutada. Laps võeti isa haardest ära. Andruse hoolduspere ema selgitas samal ajal kohtutäiturile, et kasutab oma õigust täitemenetlust peatada. Kohtutäitur aktsepteeris seda ja allkirjadega kinnitati, et sel õhtul hoolduspere last isale üle ei anna. Seepeale helistas isa advokaat politseisse ja kohale kutsuti kõigepealt kohalik politseipatrull, seejärel eriüksus Tallinnast. Ühel hetkel haarasid politseinikud sülle kaks kaheaastast last, kellest üks oli hoolduspere enda laps, ja viisid nad vallamaja kööki, kuhu oli kutsutud kiirabi, et lapsed üle vaadataks. Mingil põhjusel tehti see protseduur ka hoolduspere lapsega. „Ma püüdsin selgitada, et kohtumääruse täideviimise protseduuri eest vastutab ikka kohtutäitur. Ning et meil on protseduurid alles pooleli. Kuid seda ei kuulatud,” rääkis hooldusema. Politsei andis Andruse isale. „Kohtutäiturite poolt akti koostamine sai teatavaks alles pärast olukorra lahendamist,” sõnas PPA pressiesindaja Helen Uldrich.
Andrus viibib nüüd endale võõraste inimeste keskel. Emaga isa tal kohtuda ei lase.
„Politsei ületas oma volitusi, kohtumääruse täideviimisega tegeles kohtutäitur, neil ei olnud jõudu kasutada,” kinnitas ema ja hoolduspere advokaat Ene Ahas, kes on spetsialiseerunud laste õiguste küsimustele. „Lapse õigusi on rikutud. Last peeti asjaks,” sõnas Ahas. Lastekaitsespetsialist, perede ja laste nõuandekeskuse juht Marika Ratnik kinnitas samuti, et juhtumit käsitledes ei ole arvestatud lapse huvisid. Andruse äkilisele perest eraldamisele seisis vastu ka sündmuskohal viibinud kohaliku valla lastekaitsetöötaja.
Selle Tartumaa valla lastekaitsetöötaja, kus Andrus praegu viibib, kinnitas Eesti Päevalehele, et lapsega on kõik korras ja et ta ei pea isa alkoholi kuritarvitamist ega vägivallajuhtusid lastele ohtlikuks. Andruse isa kinnitas, et laps on tema juures ja lapsega on kõik hästi, rohkemat keelas advokaat tal kommenteerida.
Ema advokaat saatis eile kohtusse hagiavalduse, ta taotleb hooldusõigust endale.
Justiitsministeeriumist jäeti vastamata, kellel on sellistes olukordades otsustusõigus: kohtutäituril, lastekaitsjal või politseil. Sündmuskohal politsei otsuse langetanud Põhja prefektuuri operatiivjuht Elmar Vaher kommenteeris, et politsei lähtus tegutsedes kohtuotsusest ehk kompromissist.
