Väikekiskjate arvukuse kasv ohustab looduslikku tasakaalu

Pärast marutõvevastase vaktsiini kasutuselevõtmist kolm aastat tagasi on rebaste ja kährikute arvukus hakanud jõudsalt kasvama.

Kuigi väikekiskjate arvu suurenemisel võib olla mitmeid põhjusi, on riikliku metsakaitse- ja metsauuenduskeskuse ulukiseireosakonna juhataja Peep Männili hinnangul kõige olulisemaks teguriks asjaolu, et viimase kolme aastaga on Eestis loomade vaktsineerimisega pandud sisuliselt piir marutaudi levikule, kirjutas Meie Maa.

Just marutaud oli aga haigus, mis hoidis varem liikide arvukuse loomulikus tasakaalus.

Saaremaa keskkonnateenistuse jahinduse ja kalanduse peaspetsialisti Jaan Ärmuse sõnul on väikekiskjate arv kasvanud viimastel aastatel küttimis- ja loendamisandmeid arvestades umbes paarkümmend protsenti aastas.

Seejuures kährikute arvukus on saavutanud oma kõrgperioodi juba praegu ning rebaste arvukuses võib kõrgseisu oodata järgmisel aastal. 

Selline teatud liikide domineerimine seab Ärmuse sõnul ohtu looduse loomuliku tasakaalu, sest kui kiskjaid on liiga palju, satuvad suure löögi alla nende saakloomad.