Väikesed Eesti tarkvaratootjad pääsesid suurfirmade küüsist
Eelnõu vastu koguti mittetulundusühingu offline.ee eestvõttel Eestis ligi 2000 internetiallkirjaga vastuhäält.
Nende kogumisega tegelnud Lemmit Kaplinski sõnul kahjustaks arvutiprogrammide patenteerimine tugevasti Euroopa mõttes väikeettevõtteid, mille hulka kuuluvad sisuliselt kõik Eesti tarkvarafirmad.
“Rääkimata hobi korras tarkvara arendajatest, kes on vabatarkvara liikumise, näiteks Linuxi taga,” ütles Kaplinski. “Sisuliselt oleks patent teeninud eelkõige suurfirmade, sealjuures Euroopa-väliste suurfirmade huve.”
Mitmes Euroopa riigis, sealhulgas Eestis, ei ole tarkvara patenteeritav ning on kaitstud autoriõigusega.
Autoriõiguse saab looja, ka programmi looja automaatselt ning selle jaoks ei pea ta enam midagi maksma ega paberit taotlema. Seevastu ühe patendi taotlemine koos paberitööga võib maksta ligi pool miljonit krooni.
Regio otsusega rahul
“Just seepärast on see eelnõu väikefirmadele kahjulik, kuna sisenemislävi on meeletu,” ütles tarkvarasüsteemi Linux tarkvara seadistamise ja müügiga tegelev Kaplinski.
Kui eelnõu oleks läbi läinud, siis oleks tarkvara kõigis euroliidu riikides patenteeritav.
Seda pooldasid suured tarkvarafirmad, kelle arvates patendid suurendaksid teadusuuringutesse investeerimist ja kaitseksid Euroopa leiutisi USA konkurentsi eest. Teiselt poolt kritiseerisid direktiivi nn avatud lähtekoodiga tarkvara toetajad, enamasti väikefirmad, kes ütlesid, et tarkvara kaitseb juba autoriõigus, ning kartsid, et patenteerimine tõstaks kohtukulusid.
Kaartide ja infosüsteemidega tegeleva Regio juhatuse esimees Teet Jagomägi on otsusega väga rahul.
“Regio jaoks on see ülihea uudis, sest täna suudame oma tarkvaratooteid kaitsta ilma patendita,” ütles Jagomägi.
“Kindlasti oleks see meid tapnud, kui tarkvara oleks saanud patentima hakata. Me poleks kunagi saanud suurkorporatsioonide juristide armee vastu.”
Jagomäe sõnul on positiivne, et euroliit on hakanud korrastama olukorda, kus igal riigil on eri süsteem ja hiilimisi on välja antud juba mitukümmend tuhat tarkvarapatenti. Siiski pole korrastamise suunad piisavalt ühtlased.
Euroopa Liidu institutsioonide vastuoluliste ühisseisukohtade üle avaldas eile nördimust ka raportöör Michel Rocard.
Tarkvara patenteerimise teema on Euroopa Liidus arutlustel olnud alates 2002. aastast. Paraku on Euroopa Komisjoni ja europarlamendi vaated olnud erinevad ning sisuliselt jäid parlamendi varasemad ettepanekud eile arutlusele pandud eelnõust välja.
Tarkvarfirma Helmes arendusjuhi Sten Tamkivi sõnul on patentide seadus selgelt kasulik väga suurtele firmadele nagu IBM, Oracle või Microsoft, kellel on piisavalt raha, et patenteerida kõike, mis pähe tuleb.“Patentide maailm on üsna haldamatu ja see, et välja selgitada, kas mõte, mis sul on, on juba kellelgi patenditud, nõuab suure hulga juristide tööd ja väikefirmadel pole seda ressurssi,” ütles Tamkivi.
Toomas Hendrik Ilves: tarkvarapatendi tahtjad tõid Brüsselisse kaatri
Milline olnuks tarkvarapatentide mõju Eestile?
Praegune komisjonipoolne variant soosis suurfirmasid. Eesti puhul on enamik tarkvaraarendajaid, kui mitte kõik, inimesed, kes töötavad väikestes ettevõtetes. Nende olukorda patenteerimine raskendaks ja neil poleks kindlasti võimalik hakata suurte firmadega kohut käima. See oli Eestile ja teistele analoogsetele IT-riikidele kahjulik.
Kui palju oli tunda suurfirmade lobitööd?
Arvestades, et nad üürisid kaatri, mis ulpis siin kahe parlamendihoone vahel asuval jõel, ma ütleksin, et see oli päris võimas lobitöö. Ma ei ole nii võimsat lobi kogu minu aja jooksul näinud. Ja kui rääkida vanemate kolleegidega, siis nemadki ei mäleta sellist.
Mind pommitatakse kogu aeg kõikvõimalike suurfirmade meilidega. Aga tuleb tunnistada, et ka Eesti tarkvaraarendajad on saatnud mulle meili ja palunud, et hääletaksin nende poolt.
Lobi on olnud väga kõva.
Kommentaar:
Teet Jagomägi
Regio juhatuse esimees
Kohtulahing Nokiaga tulekul
Tegime juba neli aastat tagasi EMT-le teenuse, kus saab küsida sõprade asukohta. Kui sõber pole selleks luba andnud, siis küsib meie tarkvara selleks temalt SMS-iga luba, sõber vastab SMS-iga JAH/EI ja siis läheb asi tavalist rada pidi edasi – asukoht tuleb kas SMS-iga, WAP-iga, MMS-iga või internetis arvutiekraanile.
Aga nüüd tuleb välja, et mõni kuu pärast sellise teenuse Eestis tegemist taotles Nokia õiguste küsimise peale tarkvarapatenti.
Aprillis 2003 anti neile patent ka välja.
Teoreetiliselt võiks Nokia juba praegu tulla meile turja.
Aga kuna tarkvarapatente on küll välja antud, kuid Euroopas pole neid eriti palju kohtus kaitstud (küll aga Ameerikas), siis ei riputa Regio praegu hambaid varna. USA-sse ei julgeks hästi enam meie tarkvara müüa, vaja oleks enne Nokiaga üks kohtulahing pidada.
Selleks, et ennast kaitsta, oleks Regio pidanud aastal 2001 panema mitusada tuhat krooni patenteerimise protsessi olukorras, kus Eestis pole selle ala patendijuriste. Ja kuna kõik arved maksavad kinni kliendid, siis oleks me pidanud oma tarkvara EMT ja Radiolinja jaoks kallimaks tegema. Ja nemad omakorda Eestis rohkem raha küsima.
