Metsaameti jahindusnõunik Kaarel Roht hindas 29. veebruaril lõppenud jahiaastat keskmiseks. "Jahimees on oma loomult selline, et ta peab jahil käima," lausus Roht. "Seepärast pole küttimiste arvu vähenemist oodata."

Küll aga liigub jahistatistika sinnapoole, et väheneb suurulukitele peetav jaht ja au sisse tõuseb taas väikeulukite küttimine. Selle üheks põhjuseks pidas Roht inimeste majandusliku olukorra paranemist, mistõttu jõutakse rohkem padruneid osta.

Tänavu küttisid 20 000 Eesti jahimeest mullusest rohkem rebaseid ja jäneseid ning metslinde. Ligi 10 000 lastud parti jääb aga siiski tublisti alla omaaegsele 30 000le.

Eriti edukaks pidas Roht tänavutalvist hundijahti, mille käigus hävitati 300 võsavillemit. "Nii palju hunte pole lastud 1954. aastast saadik," teadis jahindusnõunik. "Kui järgmise talve hundijaht tuleb sama edukas, peaks nende loomade arv normi piiresse jõudma."

Rohti hinnangul on normaalne, kui Eesti metsades oleks 40-50 hunti, sest lisaks kodumaistele metsasanitaridele hulgub ringi ka hallivatimehi Lätist ja Venemaalt. Huntide liigse arvukuse korral hakkavad nad liiga tegema metsataludele. "Augustis-septembris õpetavad hundid kutsikaid välja ja siis võivad nad tallu lambaid ja mullikaid murdma minna," rääkis jahindusnõunik.

Rohti hinnangul võinuks jahimehed rohkem küttida ilvest ja kobrast. "Ilves võib hakata liigselt vähendama metskitsede arvu ja kobras võib oma tammidega tekitada pahandust maaparandusobjektidel," selgitas ta.

Metsloomadest on piiratud vaid karu ja nelja sõralise - põdra, punahirve, metskitse ja metssea - laskmine. Rohti sõnutsi peab põtrade ja hirvede hävitamise planeerimine olema väga täpne. "80. aastate algul loeti metskitsi vähem, kui neid tegelikult oli," meenutas ta. "Sõraliste liiga suur hulk viis tookord selleni, et loomad kahjustasid metsa."

Karujaht on Eestis juba aastaid samal tasemel. Iga aasta notivad jahimehed maha umbes 30 karu. Kui varem elutses mesikäpp vaid Ida-Virumaal, siis viimastel aastatel on ta oma levikut laiendanud, pesitsedes nüüd ka Lõuna-Eestis ja Pärnumaal. Jahindusnõuniku hinnangul on Eesti karu kvaliteet hea - tema kolp on rahvusvaheliselt hinnatud. Samuti peetakse heaks Eesti ilvest, kelle arvukus järjest kasvab. Maailmarekordiliste mõõtmetega ilvese kolp ja nahk on pärit just Eestist.

Rohti sõnul ei meeldi Eesti jahimeestele eriti küttida ondatrat, mäkra, nurmkana ja laanepüüd. "Laanepüü küttimine on väga spetsiifiline vilejaht," tõi Roht välja ühe põhjuse. Ta lisas, et Eesti jahimehed pole enda jaoks avastanud veel kaelustuvi, mis mujal maailmas on populaarne jahilind.

Ka nugist võiks Rohti hinnangul rohkem püüda, kuid selleks pole jahimeestel piisavalt koeri. Jahindusnõunik märkis, et koer peaks igal jahimehel metsa minnes kaasas olema, kuid paraku see nii pole. Koerte ülesanne on looma etteajamine ning haavatud või surnud looma ülesleidmine.

"Kuna jahikoeramajandus pole Eestis eriti kõrgel järjel, siis jääb metsadesse palju jahipraaki," nentis Roht.

Sel kevadel jäi esimest korda ära metskurvitsa jahihooaeg. "Euroopasse liikudes võtab Eesti eeskuju lääneriikidest, kus kevadel on jahipidamine loomade pulmaaja tõttu keelatud," selgitas Roht.

Kuni juuni alguseni on nüüd ka Eestis jahipidamises vaheaeg. "Kütid annavad loomadele väikse hingetõmbeaja, et siis juunis alustada uut aastat soku- ja seajahiga," lausus Roht.

VICTORIA PARMAS