Oli aasta 1960 või veidi enam ja üks pisike poiss kõndis koos emaga Metsakalmistul. Käis oma isa haual. Mõnikord viis ema ja poja tee üle ühe künka, mille juures ema sosistas: “See paik on Eesti presidendi, riigivanem Konstantin Pätsi hauapaik.” Meheks sirgunud poiss, kes ei soovi tagasihoidlikkuse tõttu oma nime avaldada, nendib, et imekspandavalt püsis küngas Metsakalmistul enam-vähem korrasoleva ja tühjana kogu Nõukogude aja, kuni president Päts jõudiski viimaks Venemaa vaimuhaigla kalmistult koju tagasi.

“Kus on Konstantin Pätsi haud? Me tahame sinna lilli viia!” Nii hüüdis muinsuskaitse seltsi asutaja, praegune riigikogu liige Trivimi Velliste 1988. aasta 11. septembril Tallinna lauluväljakul, kuulajaks ligi sada tuhat inimest. Toimus legendiks saanud meeleavaldus “Eestimaa laul”.

Kirjutamata seadus

Ka nüüd ei oska Velliste lahti harutada saladust, mis aitas Pätsi hauaplatsil korras püsida. “Ju oli tegemist psühholoogilise piiriga, millest ei suutnud üle minna ka kõige veendunumad kommunistid,” arutles Velliste. “Pealegi, kes oleks tahtnud, et tema lähedased maetakse platsile, mis ootas presidenti? Kirjutamata seadusena hoiti ju paljudes paikades puutumatutena kohad, kus kunagi asusid vabadussambad.”

Pealinna surnuaedu hooldava firma Tallinna Kalmistud juhataja asetäitja Olav Kirseli arvates suutsid Pätsi pere hauaplatsi puutumatuna hoida Metsakalmistu  kunagised komandandid Vaike Kermes ja Juhan Kütt.

Vaike Kermese poeg Rein Kermes rääkis Pätsi hauaplatsi kohta järgmist: “Neid asju teati, seda teadsid paljud inimesed, aga neist ei räägitud kunagi kõva häälega.” Poeg mäletab, et ema oleks peaaegu oma töökoha kaotanud, kui korraldas punavõimu eelse viimase seadusliku peaministri Otto Tiefi matmise Metsakalmistule 1976. aastal. “Kuna lapsepõlves liikusin palju Metsakalmistul, on siiski meelde jäänud: see küngas ootab Pätsi.”

Eesti patendiameti peadirektori, Konstantin Pätsi pojapoja Matti Pätsi sõnul omandas perekond hauaplatsi enne Teist maailmasõda. “2. veebruaril 1939 suri vanatädi Johanna Peedi, kes oli esimene sinna maetu.”

Künkal olev hauaplats ümbritseti paekivimüüriga, sinna juurde viisid dolomiidist astmed. Nõukogude ajal paekivimüür lammutati.

Vanatädi Johanna põrmu aga viisid Nõukogude aja saabudes tollased võimurid hauaplatsilt minema. Memmeke jõudis perekonna puhkepaika tagasi alles üheksakümnendail.

Okupatsiooniaastatel maeti hauaplatsiga samasse ritta küm-ned Nõukogude võimutegelased. “On ime, et kedagi meie platsile ei maetud,” rääkis Matti Päts. Kui tollaste võimutegelaste haudade rida oli president Pätsi platsist jõudnud umbes 60 meetri kaugusele, sai Eesti taas vabaks.

Perekonna puhkepaigas kaheksa kivi

•• 1956. aastal surnud Konstantin Päts jõudis oma viimsele puhkepaigale 1990. aasta 21. oktoobril. Tema põrm leiti Venemaa Tveri oblasti Buraševo vaimuhaigla kalmistult ja toimetati Eestisse.

•• Pätsi perekonna kalmistul on kaheksa hauakivi, põrme aga ainult viis. Matti Pätsi isa Viktor suri Venemaal vanglas, haud on teadmata. Matti vend Henn suri Venemaal Ufas, kuhu Pätside pere küüditati 1940. aastal.

•• Tühi on ka Konstantin Pätsi abikaasa Helma Pätsi haud. Ta maeti Tallinna siselinna kalmistule, aga haud jäi vee alla, nii et põrmu pole võimalik kätte saada.


Nõukogude sõjaline õpetus käis Pätsi pilgu all

Konstantin Päts vaatas kogu okupatsiooniaja Koeru kooli seinalt, kuidas lastele punatarkust ja sõjalist õpetust pähe aeti.

Koeru muuseumis ripub muu kraami hulgas Lenini pilt, mis näitab rahva kavalust oluliste sümbolite hoidmisel. Muuseumi hing Mait Raudsepp võtab pildi ja hakkab raamist lahti võttes sellest jutustama.

“Nõukogude ajal andsin ma Koeru koolis sõjalist õpetust. See Lenini pilt rippus mul klassi seinal,” räägib ta. “Kümne aasta eest otsustasin selle muuseumi tuua. Võtsin raami lahti, tõstsin pildi ära ja … minu üllatuseks oli selle all teine, natuke vanem Lenini pilt. Selle all … kolmas Lenin. Selle all … neljas Lenin.”

Leninite all ootas Raudseppa aga üllatusena riigivanema pilt.“Niisiis olin kõik need aastad pidanud sõjalise õpetuse tundi Pätsi pilgu all.” Vanim Lenini pilt on ilmselt 1940. aastast. Viimane, 30 kopikat maksnud Iljitsˇ, on aastast 1986. Praegu võib öelda, et tänu Leninitele püsis Päts alles.

Lii Sammler, EPL-i esindaja Järvamaal