Reformi tuum

Ametlikud sulgemisotsused tulevad Tammsalu sõnul tõenäoliselt uue aasta alguses ja üheksa komandot pannakse kinni aprillis. Nende sulgemisega kaob 82 päästja senine töökoht, aga kõigile, kes vastavad kehtivatele nõuetele, tehakse Tammsalu kinnitusel pakkumine asuda tööle mõnda teise komandosse. Siin peitubki kavandatava reformi tuum. Peale suletavate komandode arvel tekkivate kohtade kavatseb amet ka tõsta mitmest suuremast komandost osa töökohti ümber väiksematesse, mis praegu ei suuda tagada elupäästevõimet. Niimoodi suunatakse mujale veel 80 päästja töökoht, mis tähendab, et ühtekokku saavad väiksemad ja praegu püsiva elupäästevõimeta komandod kokku juurde üle 160 päästja.
Näiteks töötaks edaspidi Elva komandos senise 20 asemel 27 päästjat ning Otepää ja Mustvee komandos 16 asemel 22. See tähendab, et komando piirkonnas on aasta läbi tagatud elupäästevõime ehk igal hetkel on valves vähemalt neli päästjat.
Kavandatavatest muudatustest rääkides rõhutas Tammsalu korduvalt, et mitte ühtegi sammu ei astuta üleöö ega sunniviisiliselt. „Kui mõnes komandos nähakse ette päästjate arvu vähenemist, siis me ei koonda ega saada kedagi sunniga minema, vaid see saab toimuda ka loomuliku kaadrivoolavuse tulemusel aastase üleminekuperioodi jooksul,” kinnitas ta.
See tähendab, et kui praegu on aastaringne elupäästevõime tagatud vaid 26 komandos ja erandkorras 15 kolmemehelises komandos, siis reformi lõppedes oleks elupäästevõime 53 komandol ja veel 13-s oleks aasta ringi korraga valves vähemalt kolm meest. Seega jääb üle vaid kuus komandot, kust abivajajatele tõttab appi vähem mehi. „Need on niinimetatud abikauged komandod ehk peamiselt väikesaared, kuhu mujalt võtaks abi saatmine lihtsalt liiga kaua aega,” selgitas Tammsalu.

Pikaks ajaks paika

Tammsalu rõhutas, et kui nüüdne reform tehtud saab, siis on komandode võrk pikaks ajaks paigas. „Siis ei ole võimalik enam ühtegi komandot võrgust välja võtta,” lausus ta. Päästjate palgatõus tema sõnul reformiga otseselt ei kaasne, küll aga on päästeameti uues eelarves taastatud ületunnitasu. „See tähendab, et mitte ükski komando ei kaota enam elupäästevõimekust ka siis, kui mõni päästja jääb haigeks või on suurem puhkusteperiood,” kinnitas Tammsalu.
Ta lubas ka, et suletavate komandode piirkondades tegeldakse eriti hoolikalt ennetustööga ja aidatakse kaasa vabatahtlike komandode loomisele. „Ennetusse pandud raha on tegelikult kümneid kordi efektiivsem kui päästekomandode ülevalpidamine,” märkis Tammsalu ja tõi näiteks, et viimase viie aasta jooksul on juba suletud 17 komandot, ent samal ajal on tulekahjus hukkunute arv aastas saja võrra vähenenud. Umbes 380 000 euro suuruse ennetuseelarvega saaks tema sõnul aastas üleval pidada kahte komandot.

Mis saab näiteks siis, kui süttib mõni Lahemaa mõis?

Omavalitsuste juhid ja kohalikud elanikud saavad Alo Tammsalu sõnul aru küll, et kusagilt tuleb päästekomandode võrku kokku tõmmata.
„Paraku on nii, et kõigi meelest tuleks seda teha kusagil mujal kui nende kodukandis,” ütles Tammsalu. Ta nimetas, et omad iseärasused on küll kõigis piirkondades, ent alamehitatud komandod pakuvad pahatihti reaalse abi asemel võltsi kindlustunnet.
Näiteks see, et suletakse Võsu komando, tekitab hirmu: mis juhtub siis, kui peaks süttima mõni ümberkaudsetest väärtuslikest mõisatest?
„Võsul on valves korraga kaks päästjat ning kui näiteks Palmse mõisas tekib tulekahju, saavad need kaks tuld kustutada ainult väljast,” selgitas Tammsalu, miks Võsu komandost sel puhul suurt tolku ei oleks. „Samal ajal levib tuli siseruumides edasi ja kultuuriväärtused põlevad. Reaalse kustutustööga saaks alustada ikkagi alles siis, kui kohale jõuab näiteks Kunda või Loksa komando.”
Kui Võsu komando suletakse, on ette nähtud luua kuus lisakohta Kunda komandosse, mis tagaks selle komando piirkonnas elupäästevõime.
Tammsalu meenutas traagilist Imavere sotsiaalmaja põlengut. Mäletatavasti süttis sealne hooldekodu vahetult pärast kohaliku komando sulgemist ja põlengus hukkus kolm inimest.
„Tegelikult oli Imaveres ühemeheline komando ning sellise mastaabiga põlengu puhul ei oleks tema üksi saanud mitte midagi ära teha,” nentis Tammsalu.

Lagunenud redel- ja paakautod

Hiljuti avastas tehnilise järelevalve amet, et päästeametile kuuluvast 14 redelautost vastab nõuetele vaid kolm ja ülejäänuid kasutada ei tohi. Alo Tammsalu sõnul on praeguseks hoolduse läbi teinud veel kolm autot ja seega on üle Eesti võimalik kasutada kuut redelautot. „Ülejäänud on vanad Vene masinad, kus näiteks hüdraulika või elektrisüsteemid ei tööta,” ütles Tammsalu. Nendega on tema sõnul veel lahtine, kas mõni neist on võimalik nõuetele vastavaks ja töökorda saada või mitte. „Tõenäoliselt võetakse vähemalt osa neist järgmisel aastal arvelt üldse maha,” märkis Tammsalu.
Samamoodi on päästeametil suuri probleeme paakautodega, millest enam kui pooled pärinevad kaugest Nõukogude ajast. „Paljud neist on ümber ehitatud endistest piimaautodest ja muudest püttidest ning paljusid ei ole lihtsalt võimalik enam kasutada,” selgitas Tammsalu. Kui täbaras seisukorras päästeameti paakautod täpselt on, peaks selguma jaanuari lõpuks, kui siseministeerium ootab ametilt vastavat analüüsi.

Vallajuhid pole reformiga nõus

Üks suletavaid komandosid asub Puhjas. Praegu on seal suurema osa ajast valves kahemeheline meeskond. Vallavanem Peeter Sibul lausus, et tema arvates ajab päästeamet asja valest otsast.
„Rajage kõigepealt vabatahtlikud komandod, õpetame mehed korralikult välja, anname tehnika ja siis lähme kindla tegevuskava alusel uuele süsteemile üle,” pakkus Sibul. Peale selle tõi ta esile, et tema hinnangul ei pea analüüsis esile toodud allesjäävatest naaberkomandodest kohalesõidu ajad paika ja Puhja vallas on suure tuleriskiga turbaväljad. „Pigem on vaja Puhjas raha juurde ja tõsta siinse komando võimekust, kui seda mujale juurde panna,” ütles Sibul.
„Trots, jonn ja viha,” lausus samas olukorras oleva Palamuse valla vanem Urmas Astel ja lisas, et vihane ei ole ta mitte päästeameti, vaid riigi peale. „Komandohoone kuulub vallale, andsime selle päästeametile tasuta rendile. Ise tõime Soomest ja Rootsist neli tuletõrjemasinat. Suitsusukeldumist käisime ka õppimas, enne kui Eestis sellest keegi kuulnudki oli,” rääkis Astel.
Astel lausus, et vallavalitsus kaalus, kas mitte koos kohalike ettevõtjatega raha kokku panna ja omal kulul komandot elus hoida. „120 000 eurot aastas läheks vaja, aga seda raha pole meil paraku kusagilt võtta. Neli aastat tagasi veel oleks leidnud,” lausus ta.

Vabatahtlik: elukutselisi päästjaid me veel asendada ei suuda

Kui mängus on inimelud, siis ei suuda vabatahtlikud veel elukutseliste asemele astuda, nentis Ida-Virumaal Purtses tänavu märtsist tegutseva vabatahtlike seltsi eestvedaja Madis Tombak. Selle aja jooksul on nad väljakutse saanud enam kui 80 korral ja kümmekonnal korral jõudnud sündmuskohale ka enne kutselisi päästjaid.
„Kutselised reageerivad ühe minutiga, meie sõidame välja keskmiselt viiega, aga pole välistatud, et ka kümnega. Need minutid määravad väga palju,” rääkis Tombak. Teiseks tõi ta esile, et vabatahtlikel pole praegu suitsusukeldumisvõimet. „Selle saamine on meil praegu südameasi,” märkis ta. Kolmandaks nimetas Tombak, et avariide puhul tegutsemiseks puuduvad vabatahtlikel samuti oskused.
Tombaku hinnangul vabatahtlikud praegu elukutselisi päästjaid asendada ei suuda, aga riigi toetuse jätkudes võiks see kõne alla tulla umbes viie aasta pärast. „Väga palju sõltub sellest, kui palju riik eraldab vabatahtlikele raha koolitusteks ja varustuseks,” lisas ta.