Endise Väimela põllutöökooli ja praeguse Võrumaa kutseharidusekeskuse galerii on Eestis esimene, kus kõik ühe haridusasutuse juhid kunstis jäädvustatakse.

“Ja nüüd vaadake mulle armunud pilguga otsa,” hüüab Eesti akvarelli grand old lady  Valli Lember-Bogatkina ruumi astunud ja niigi veidi närvis härrale, järgmisel modellile. Kooli eksdirektor Eino Peedel on elus kõigega hakkama saanud, aga poseerimine on esmakordne kogemus. Eriti veel armunud näoga poseerimine. Härra punetab. Pliiats daami käes lausa lendab. Puruneb. Lendab taas. “Naeratage, palun,” anub kunstnik söekribina saatel.

Galerii idee sündis kooli raamatukogu juhi Ülle Pungitsa soovist panna kooli sünnipäevaks üles koolijuhtide fotod. “Teeme siis parem maalid,” pakkus direktor Tanel Linnus.

Teostajaks valiti Lember-Bogatkina, kellel on Väimelaga isemoodi suhe. Abikaasa surma järel 1970. aastail oli ta rahahädas ja just siis tegi kunstniku murest kuulnud Väimela kooli direktor Heino Kuusik talle ettepaneku: “Joonistage Väimela maastikke, ostame ära.” Koolil oli tarvis kingitusi, milleks maastikud hästi sobisid.

Lember-Bogatkina oli algul ehmatanud – tema oskas vaid portreid joonistada. Aga kunstnikuproua püüdis, tegi oma esimesed maastikumaalid, teenis raha ja maalib tänaseni portreede ja tantsu kõrval ka lummavaid maastikke. Direktorite portreteerimisega lunastab ta nüüd meelsasti tänuvõlga nii Väimela kui ka kadunud Heino Kuusiku ees.

Tuhande portree naine

“Kohvipaus, nüüd ei pea mulle enam armunud näoga otsa vaatama,” hüüab kunstnik korraga ja laseb tulla meenutusetulval. Vähemasti tuhat portreed jäädvustanud naise töid on nähtavasti kõigil mandritel, Antarktika välja arvatud.

Armeenias tõi portreteeritud kokk kohale kogu oma suguvõsa, et nemadki jäädvustada. Valgevenes tasuti talle portree eest sellise koguse seapekiga, et süüa sai mitukümmend kunstnikku. Kasahstanis punalipu ja Lenini pildiga portreed soovinud kangelasele õnnestus selgeks teha, et lipp on nii suur ega mahu pildile ära. Kuubal portreteeritud linnapea tundsid ära aastaid hiljem ühte Tallinna galeriid külastanud kuubalased ja sattusid pöörasesse vaimustusse. Üks Estonia teatri solist oli aga nii korralik, et pani enese maalimise jaoks jalga isegi kostüümisaapad ja sokid, kuigi pildil oli vaid ülemine kehapool.

Korraga meenutustest ärkav kunstnik haarab taas pliiatsi. Kool aga tellib juba kullatud pildiraame.

Koolijuhid

Portreedeks saavad

••  Peeter Keitzberg,

juhtis kooli 1922–1944,

•• Hugo Polna 1944–1950,

•• Ilmar Jürisson 1950–1954,

•• Jaan Ollino 1954–1962,

•• Arno Kivi 1962-1964,

•• Heino Kuusik 1964–1992,

•• Eino Peedel 1993–1999,

•• Mait Klaassen 1999–2000,

•• Tanel Linnus 2001–…

•• Üheksast direktorist on kolm viimast elus, nad peavad portreede tarvis Valli Lember-Bogatkinale poseerimas käima. Teised jäädvustatakse fotode järgi.

•• Direktoritegalerii pildid

saavad valmis juunikuus, need pannakse Väimela mõisahoonesse üles restaureerimistööde järel.