NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki "Sobimatu"!
Järjesta: Vanemad Uuemad Parimad
1 2
31.08.2018 15:59
teadmiseks teile kõigile, kes te siin kommenteerite...ükski vallaametnik, olgu enne või pärast haldusreformi ei saa rikkuda ei eesti riigi seadusi ega kohaliku omavalitsuse seadusandlikke akte. Kui te ei tea, millise perekonnaga on tegemist, kui te ei tea, milline on selle konkreetse perekonna tegelik sissetulek, kui te ei tea, kuidas tegelikult nn. abitahtjad/nõudjad käituvad, olenemata sellest, kas nad on puudelised või mitte, siis pole mõtet ka kommentaariumites sõna võtta. Ajakirjanik kirjutab seda, mida tema tahab, et teenida hulgaliselt klikke ja seda see artikkel ka saavutanud on. Üksikisiku vajadused hinnatakse, arvestatakse pere sissetulekut ja veel kõike muud ja vastavalt sellele pakutakse abi võimalusi. Ka ühekordseid toetusi makstakse, aga ikka avalduse alusel. Ükski ametnik ei pea oma isiklikust rahakotist mitte kellelegi rahalist abi andma, kui konkreetne pere/isik ei kvalifitseeri sotsiaalabi saajaks. Selleks, et artikkel vastaks tõele ja tegelikule olukorrale, kuluks ajakirjanikul liiga palju aega, paraku.
    31.08.2018 16:16
    Aga enne haldusreformi ta ju sai sihitusega toetust. Kas ka see on ajakirjanikul valeinfo? Aga ametkirjade toon on kaasajal muutunud küll hirmsaks: lajatatakse seaduspügalatega justkui oleks tegu kurjategijatega. Asja olemusega ei tegelda, inimesega ei räägit inimkeeli vaid juurakeeli. Häbenege! Kelle palgal te elate? Minu arust rahva palgal. Siis käituge inimlikult ja rääkige kõigepealt inimestega, selgitage inimkeeli.
31.08.2018 16:07
pealkirjale viidates...30 euro eest kuus ilmselt annaksid paljud oma pere liikmetele sotsiaalabi, paraku teevad endast ja oma perest lugupidavad inimesed seda ilma rahata
31.08.2018 16:14
Delfi on üks koht kus kirjatzura võib "solki" siin levitada niipalju kui tahab, tihti on puudu fakdidest aga kui ma kirjutan fakte ja elust enesest siis telwi pakub oma 1914 aasta reegleid mulle.

Nõustu reeglitega
31.08.2018 21:52
Autism on siiski puue aga paljud ei vaja 24h hoolt. Küll aga ausust ja nad on tundlikumad. Agressioon veidi kergemalt tuleb aga ilmaasjata vähestel(Normintellekt). Aspergerite ühingu jutuga,et see pole puue ei nõustu. Ta on puue sama palju kui puuduvad jäsemed millega õpitakse elama.
01.09.2018 11:12
Eesti Aspergerite Ühing pole kunagi väitnud, et autistidel pole puudeid.
Autistid on samasugused inimesed nagu kõik teised, mistõttu on täiesti tavaline, et meil esineb ka puudeid ja haigusi ja kõiki teisi probleeme, mida esineb kõigil inimestel.
Kuigi autism on normaalne liigisisene neurovariatsioon, on meil tänu sellele, et oleme vähemus, väga palju olulisi takistusi, mis ei lase meil end tihti võimetekohaselt realiseerida. Puue nimelt ei tulene alati inimese vajakajäämistest ühiskonna suhtes, vaid sotsiaalse käsituse järgi on puue ühiskonna vajakajääk inimese suhtes. Autistide puhul sageli just nii ongi.
Oluline on aru saada, et autism ise pole negatiivne nähtus (autismis puudub patoloogia, haigustunnustik, tegu pole väärarenguga või kahjustusega), vaid tegu on terve inimajaloo väldanud positiivse geenivaliku tulemusega, mis tähendab, et autistidel on küll teatud haavatavusi (mis mõnel teisel ajal võisid kvalifitseeruda hoopis tugevusteks - puuetest tääkides on oluline kontekstiga arvestada), ent meil on ka olulisi evolutsioonilisi eeliseid.
Kuigi autism ise pole otseselt puue (autistidel esinevad puuded tulenevad peamiselt kas sensoorsetest erinevustest või muudest, näiteks tervisega seotud probleemidest), tähendab autist olemine sageli tarbetult raskemat elu, peamiselt seetõttu, kuna keskkond ei vasta meie sensoorsetele vajadustele (liigne mürarohkus), ning tänu vastastikuse suhtlemise probleemidele (lihtkeelde panduna tähendab see seda, et allistid ei oska autistidega suhelda, autistid allistidega) kogeme juba lapsest saadik tarbetult palju tõrjumist ning traumasid, mis tänu elukestvusele meie tervist halvendavad ning tekitavad suure ja suureneva vajaduse teenuste ja abi järele. Stressis ja sotsiaalselt isoleeritud, alla võimete elama sunnitud inimese tervis ei lähe paremaks, vaid halvemaks, kui lihtsalt öelda. See kehtib iga inimese, nii autistliku kui allistliku puhul.

Kokkuvõtteks: oluline on mõista, mismoodi ja miks autistid sageli abi vajavad ning mõistmine, mis täpselt autistide juures on puue ja mis mitte, aitab seda abi paremini pakkuda. Kui öelda, et autism ise on puue, annab see lihtsalt valeinfot. Sama hästi võiks öelda, et naissoolisus on puue, kuna naised saavad vähem palka ja langevad tihemini koduvägivalla ohvriks, kuigi on teada, et selle põhjused peituvad hoopis ühiskonnas, mitte selles, et üks sugu oleks justkui \\\"vale\\\".
1 2
Jäta kommentaar
Oled sisse logimist nõudvas kommentaariumis, anonüümseks kommenteerimiseks vajuta siia
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega