Kesklinna politsei on hädas üha suurema hulga alaealistega, kes ei ole teadlikud, et katse pääseda võõra või võltsitud dokumendiga lõbustusasutusse on kuritegu, mille eest võetakse kriminaalkorras vastutusele.

Eelmise poolaasta statistika kohaselt registreeriti kogu Põhja prefektuuri piirkonnas 75 sellist õigusrikkumist, neist 17 pandi toime kesklinnas. Tänavused vastavad arvud on 101 ning 97.


Kesklinna politseiosakonna vanemkomissar Andres Truss ütles, et noortel inimestel on suur soov minna lõbutsema, kuid vanus ei vea välja ja nii laenatakse vanemalt õelt või sõbralt dokument, mis äratab lõbustusasutuse sissepääsul turvamehe tähelepanu. Seejärel annab turvamees seadust rikkunud teismelise politseile üle.

Enim jäävad võõra või võltsitud dokumendi kasutamisega vahele 15–16-aastased noored, kes tõenäoliselt ei tea, et võõra või võltsitud dokumendi esitamine on kuritegu. “Noored mõtlevad, et mis see siis ikka on – kui ei lasta sisse, siis ei lasta sisse ning kõik,” selgitas Truss.

Tegelikult on nii võltsitud kui ka võõra tähtsa isikliku dokumendi esitamine karistusseadustiku järgi karistatav rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.

Kontroll on karm

Trussi sõnul on lõbustusasutuste sissepääsul karm kontroll ning turvafirmad on selles asjas ka tublit tööd teinud. Truss lisas, et vaevalt on noortele vaja, et registrisse jääb märge nende kohta algatud kriminaalasjast.

Põhja ringkonnaprokuratuuri alaealiste osakonna vanemprokurör Lea Pähkel ütles, et üldjuhul ei ole vahelejäänud noored varem süütegusid toime pannud, on head õppurid  ning vanemad on lastega juba kurjustanud, mistõttu nad saadetakse esmalt alaealiste komisjoni ette.

Enamasti määratakse seal noortele ühiskondlikult kasulik töö ning toimunust teavitatakse ka kooli. Kuigi varasema õigusrikkumise puudumisel kriminaalasi lõpetatakse, jääb märge selle alustamisest alles.