Aukude servast võetud ainet kaks korda uurinud geoloogiaprofessor Kalle Kirsimäe on öelnud, et see sisaldab looduslikke setteid ja soola ning midagi meteoriidset selles juhtumis pole, kirjutas Sakala.

Alguses oli aukude tekkimise kõige populaarsemaks teooriaks see, et need võis tekitada mõni alla sadanud taevakeha, kuna mõned Viljandimaa elanikud olid märtsi alguses näinud teravaid valgussähvatusi ning pikselöögist valjemat kärgatust.

Võimaluse, et augud tekkisid allikate mõjul, lükkas teiste seas ümber hüdroloog Arvo Järvet. Tema kinnitusel ei jõua allikad sulatada mitukümmend sentimeetrit paksu jää sisse auke, saati siis veel selliseid, mis lehtri moodi ülespoole laienevad.

Teaduste akadeemia meteoriitikakomisjoni teadussekretär Reet Tiirmaa ütles, et välimuselt meenutasid augud talle samasuguseid avausi, nagu on mujal maailmas tekitanud jääle kukkunud meteoriiditükid.

„Tundub aga, et siin meteoriitidega siiski tegu pole,“ nentis ta.