Vali muusika laastab noorte kuulmist
Kuigi kuulmisprobleemid vaevavad endiselt enamasti pensioniealisi inimesi, kimbutavad need ka aina suuremat hulka koolinoori. Eesti vaegkuuljate liidu andmetel kujuneb vähemalt 15 protsendil Eesti noortel veel enne täisealiseks saamist püsiv kuulmiskahjustus sisekõrvas.
Eesti vaegkuuljate liidu esimehe Uno Taimla sõnul on suurenenud nende noorte hulk, kes kuulmisprobleemide tõttu peavad kasutama abivahendeid, peamiselt kuuldeaparaate. „Näiteks üle-eelmisel aastal sai kuulmisabivahendi 220 last ja õpilast. Eelmisel aastal oli see arv juba 321,” kirjeldas ta.
„Kõrvaarstid on väitnud, et pikemaajaline valju muusika kuulamine või selles keskkonnas viibimine võib põhjustada vaegkuulmist. Müra mõju on noorte närvisüsteemi kahjustav faktor. Püsiv kuulmispuudulikkus ehk nürikuulmine algab praegustel noortel juba enne pensioniea kättejõudmist. Seega kuulmiskahjustustega inimeste protsent elanikkonnast suureneb,” lisas Taimla.
Intensiivse müra keskel
Müra mõju uurinud maaülikooli magistrant Piret Kliimak leidis sel kevadel kaitstud diplomitöös samuti, et noored viibivad liiga palju liiga intensiivse müra keskel – nii koolikeskkonnas kui ka vabal ajal.
„Mürarikkas keskkonnas viibimise aeg on erinev ja sõltub suuresti inimesest. Valdav osa noortest kasutab kõrvaklappe muusika kuulamiseks ning külastab tihti ööklubisid, kus helitase võib ületada ohutuks peetava taseme,” kirjeldas ta, mis noorte kuulmist kahjustab.
Diplomitöö tegemisel oli Kliimaki üks eesmärk saada ülevaade, kui palju noored üldse neid ümbritsevat müra ja selle ohtlikkust teadvustavad. Näiteks paluti neil hinnata helitugevust vahetunnis, kooris laulmisel, televiisori vaatamisel või kontserdil. Samuti küsiti, kui tihti ning valjusti muusikat kõrvaklappidega ja kõlaritest kuulatakse.
Uuringust selgus, et kaheksa noort kümnest viibib liiga valju müraga keskkonnas ning kurdab mürast põhjustatud kuulmishäireid ja ebamugavustunnet nagu kohinat või valu kõrvas, ajutist kuulmislangust või peavalu, rääkis Kliimak.
Lisaks meeldib noortele muusikat kuulata pigem valjult. Kui 16 protsenti õpilasi kuulab muusikat kõrvaklappidest maksimaalsel seadme helirõhutasemel, siis kodukõlaritest kostab liiga kõva muusika tervelt 66 protsendil.
Üks kümnest õpilasest märkis, et kuulab muusikat helitasemel, mis võib ohtu seada nii tema enda kuulmise kui ka naabrite heaolu. Ka selgitas uuring, et kontsertidel on helirõhutase noorte jaoks liiga vali: täheldati hilisemaid muutusi oma kuulmisteravuses ja kurdeti peavalu üle.
„Kuulmiskahjustuste sagedane esinemine noorte hulgas viitab puudulikele teadmistele müra kahjulikust mõjust ning ennetustegevuse vajadusele,” võttis Kliimak küsitluse tulemused kokku.
Tartu ülikooli kliinikumi kõrvakliiniku arst-õppejõud Katrin Kruustük tegelebki põhiliselt kuulmisprobleemidega lastega. „Kõrvaarsti poole on pöördutud pärast rokk-kontserte. Pöördunud on ka noored, kellelt anamneesi (haigusloo – toim) käigus selgub, et nad on pidevad kõrvaklappidega muusika kuulajad. Üks neist oli 12-aastane tüdruk. Kaebused on kõrvakohin ehk tinnitus ning nõrgenenud kuulmine,” ütles ta.
„Minu viimaste aastate praktika jooksul on olnud umbes viis-kuus [sellist] juhtumit ja need on ikkagi olnud taaspöörduvad, kus hiljem on kõik korda saanud,” sõnas kõrvaarst.
Kruustük meenutas juhtumit, kus inimene pärast kontserdi külastamist kuulmise sootuks kaotas. „Kui on juba probleem olemas, siis on kõrvad ka hellemad. Inimesel oli kuulmislangus (halvenenud kuulmine – toim) ja pärast diskot kaotas ta kuulmise täielikult. Oli see nüüd kokkusattumus, seda on raske öelda,” sõnas ta.
Suurenev probleem
Kruustüki sõnul on probleemiks veel see, et kuulmisprobleemide ja -häirega inimesed ei tule kõrvaarsti juurde abi saama piisavalt tihti. „Kuulmislangus on elanikkonnas üha suurenev probleem ja seda seostatakse müraga. Aga arsti juurde jõutakse ikkagi siis, kui see on juba tõeliselt häiriv,” ütles ta.
„On teada, et ligi 20 protsenti elanikkonnast võiks vajada kuuldeaparaate. Kindlasti on süvenev tendents ka mürakahjustusest tingitud kuulmislangus ja muidugi hädad annavad tunda just eaga,” sõnas arst.
„Kindlasti kui oleks teostatav täiskasvanute kuulmisskriining, saaks aidata kuulmisprobleemidega inimesi õigeaegsemalt. Mida varem ja mida väiksem kuulmislangus diagnoositakse, seda kergem on haiglatel ja seda kergemini võtavad inimesed kuuldeaparaadi kui ainsa abivahendi omaks,” lisas Kruustük.
LEVINUMAD KUULMISPROBLEEMID
- Liiga valju muusika kuulamine vähendab inimese keskendumis-, tähelepanu- ja sooritusvõimet.
- Mida suurem heli intensiivsus või kestus, seda pikem taastumisaeg. Kui paranemist ei toimu, on tegemist püsiva kuulmisläve nihkega, mille puhul kuulmine ei taastu.
- Püsivat kuulmislangust ravimitega ei paranda, selle vastu aitab kuuldeaparaat.
- Kuulmiskahjustuse esimene sümptom on raskus kuulda taustmüra korral vestlust. Esialgu tekib raskusi eristada kaashäälikuid (s, h, k) sisaldavaid sõnu või sosistamist, seejärel kogu vestlust.
- Kuulmiskahjustusele viitab ka see, kui inimene järjepidevalt keerab raadiot või televiisorit senisest valjemaks.
- Muusikat kuulates on esmatähtis valida kvaliteetsed kõrvaklapid, mis summutavad taustmüra.
- Kuulatava heli tugevus peaks olema pigem väiksem kui suurem.
- Oluline on jälgida aega, kui kaua muusikat kuulatakse.
- Terve päev kuularitest valju muusikat kuulata pole kindlasti tervislik, sama kehtib telefoni kohta.
- Järgida 60/60 reeglit: mitte kuulata muusikat üle 60-protsendisel tasemel seadme maksimaalsest helirõhutasemest ja üle 60 minuti päevas.
