Valimisdebatt: miks rahamäed ei paranda Eesti rahva tervist?
•• Peeter Mardna (Rahvaliit): “Maailma terviseorganisatsiooni eelmise aasta raportit vaadates selgub, et põhiline probleem ei ole arstiabi kättesaadavus, vaid eluviisist tingitud haigestumiste sagenemine arenenud maades. Järeldus WHO raportis on järgmine: kui siin lähema 20 aasta jooksul lahendust ei leita, siis polegi enam mõtet lahendust otsida, need arenenud maad lähevad lihtsalt põhja.
Põhiprobleemiks on see, et meie inimestel on kõik õigused arstiabi saada, aga meil ei ole sätestatud ega teadvustatud, et igal inimesel on ka kohustus oma tervise eest seista. Ega haiglatele tippvarustuse ostmisega midagi rahva tervise jaoks teha ei saa. Tähtis on suhtumine oma isiklikku tervisesse. Põhimõtteliselt peaks riik looma tingimused ja inimene kasutama neid tingimusi teadlikult.
Ei julge küll öelda, et riik peaks kohustama. Võiks olla boonuse ja penalti süsteem. Nagu ukrainlased ütlevad: looda jumala peale, aga tee ise ka midagi. Ma loodan, et ühiskonna heaolu tõuseb nii, et inimene tahab sellises heaoluriigis kaua elada – vaadake, kuidas Soome ja Rootsis vanurid enda tervise eest hoolitsevad. Aga mida meie vanaprouad ütlevad? Oh issand, tuleks see surm ja viiks mind ära!”
•• Peeter Laasik (Keskerakond): “Probleem on selleski, et valitsuse tasandil on selles osas erinevad arvamused. Näiteks meedias kajastati eelmise aasta kümne kuuga alkoholiteemat üle 900 korra, mis näitab, et meedia tunnetab probleemi. Valitsuse tasandil seda mõnikord pole.
Rahvastiku-uurija Kalev Katuse ühe prognoosi kohaselt on aastaks 2050 Eestis praeguste tendentside jätkudes 800 000 inimest. Mis majandusest me räägime riigis, kus järgneva 40 aastaga rahvastik praktiliselt 40% võrra väheneb?
Kuhu need eluaastad ja inimeste elud kaovad? Loomulikult on üks küsimus sündimus, kuid me ei ole mingi idamaa… Kõikjal Euroopa Liidus on sündimus probleemiks. Meil on küll kahe-kolme aastaga toimunud teatud sündimuse kasv, aga siiski ei ole lootust, et see kiiresti ja kardinaalselt muutub. Kiiret efekti saaks taotleda vaid alkoholismi ja vigastuste osas. Näiteks südame-veresoonkonna haiguste puhul me kiiret efekti ei saavuta.”
•• Mardna: “Südamehaigustest: kui me tööd projektipõhiselt teeme, siis ei muutu muidugi midagi, eeskuju tuleb võtta Soome riigist, kus on üle 30 aasta süsteemselt südame-veresoonkonna haiguste ennetamisega tegeldud. Inimene on iseloomult nõrk. Me peaks tegema nii, nagu Soome tegi. Riiklikult vähendati leiva soolasisaldust, restoranidest korjati ära soolatopsid, vähendati sissetoodud puuviljade tolli- ja käibemaksu. Need on meetmed, mis aitavad pikaajaliselt.
•• Tõnis Kõiv (Reformierakond): “Astume sammukese tagasi ja mõtleme Eesti rahva iibe peale, mis on endiselt negatiivne: sündimus on madal, suremus suur, migratsioon negatiivne. Sündimuse koha pealt on positiivne nihe olemas, olgu see siis vanemahüvitise või muude tegurite tõttu, aga kogu see tõus kaob suremuse ja enneaegse suremuse tõttu.
Miks see nii on? Miks juhtuvad kõik need liiklusõnnetused, alkoholismi põhjustatud traumad ja tööõnnetused? Viitan professor Ain-Elmar Kaasiku andmetele – rahva tervise puhul sõltub 10% arstiabist ja 50% eluviisidest. Oluline on rääkida lahendustest, mis puudutavad eluviise. Inimese enda vastutuse eest pole kusagile pääsu. Küsimus on paljuski selles, kuidas teha inimesele selgeks, et alkohol ja tubakas on pahed, ja luua talle võimalikult palju lihtsaid võimalusi oma tervise hoidmiseks. Olgu need kas või omavalitsustes loodavad matka-, suusa- ja rattarajad – kuni spordirajatisteni välja. Me peame andma inimestele võimalusi!”
•• Mardna: “Mõttetu on investeerida Saku suurhalli tüüpi ehitistesse, kus 200 elukutselist sportlast paar korda kuus koos käivad ja 2000 inimest istuvad tribüünil, söövad singileiba ja joovad õlut. Rahva tervisele ei anna see rajatis midagi! Oleks selle asemel tehtud 500 kämpingut ja rajatud terviserajad!”
•• Kõiv: “Just, õige!”
•• Laasik: “Taanis on tervisekeskuse pilet sama kallis nagu Tartus Auras, aga sissetulek kolm-neli korda suurem. Me peame vaatama, kellele sellised teenused kättesaadavad on. Kui sageli käivad Põlva maakonna lapsed veekeskuses? Ainult siis, kui kohalik omavalitsus toetab kooli. Nende tervis on parem, kellel on hea elatustase, aga Eestis on väga palju neid, kelle elujärg ei ole nii hea. Nende tervisenäitajad on halvemad.”
•• Agu Kivimägi (Erakond Eestimaa Rohelised): “Eesti tervishoid on liiga ravikeskne ja kuigi praegu ei saa arstiabi tasemele seda raha arvestades, mida me kulutada saame, midagi ette heita, ei ole süsteem sellisel moel jätkusuutlik. Et rahva tervist parandada, tuleks peale tervishoiu senise finantseerimise parandamise suurendada isiku enda vastutust tervis eest. Me oleme välja mõelnud sellise asja nagu terviseleping, mille inimene võib vabatahtlikult sõlmida. Lepingu sisu järgi kohustub ta harrastama tervislikke eluviise: ei suitseta, ei joo, tegeleb tervisespordiga ja laseb regulaarselt oma tervist kontrollida, et perearst saaks veenduda, et ta ikka lepingut täidab. Vastutasuks annab riik maksusoodustust ja hüvitab tervisekulusid.”
•• Eiki Nestor (Sotsiaaldemokraatlik Erakond): “On õige, et tervislikud eluviisid ja tervena elamine on endale parem ja riigi rahakotile odavam. Kui meil tekib dispuut, siis selles osas, kuidas seda saavutada. Tahan toonitada kahte asja: esiteks olen täiesti kindel, et tänapäeva Eestis tähendavad tervislikud eluviisid seda, et sul on ka raha, et endale tervislikke eluviise lubada. Kui inimesel on reede õhtul taskus sada krooni ja kui on valida, mida teha, siis sagedamini langetatakse valik kuue õlle või pudeli viina kasuks, sest see on muudest asjadest kättesaadavam. Paraku on see nii. Kui me vaatame tervislikult elamise võimalusi, siis ega riik praegu nendesse eriti ei panusta. Praegu on ilus talveaeg. Hakkame pihta sellest, et meie koolides võiks lastel olla suusad ja kepid, et lihtsalt võtta ja kasutada. Samas karistame Eesti tööandjat, kes oleks nõus oma töötajatele spordisaali või ujula kinni maksma, erisoodustusmaksuga. Kui ta maksab 1000 krooni ujulaüüri, siis ta peab maksma veel 500 krooni riigile. Mille eest? Ärgu maksku!”
•• Kõiv: “Ma olen täitsa nõus, et raha eest on Eestis praegu päris häid võimalusi tervelt elada, sellepärast oleme oma programmis suunanud tähelepanu sellele, et kohalikes omavalitsustes oleks terviseradasid, mida kõik kasutada saaks. Raha nõuab säärase elustiili moodsaks muutmine.”
•• Nestor: “Arnold Rüütel tegi kepikõndi – see oli suurepärane!”
Pärnust saabub Külvar Mand, tuues ühe haige pealinna haiglasse. Selline on praegu haigete transportimise süsteem.
•• Külvar Mand (Isamaa ja Res Publica Liit): “Kuni seitsmenda eluaastani sõltub lapse tervis perest ja riigikorrast. Järgmine etapp on kool. Noorukite puhul on kaks põhiteemat suits ja alkohol, lisaks vaba aja kasutus, tegevus ja tegevusetus. Heaks näiteks on siinjuures see, et koolivaheajal ei satu erakorralise meditsiini osakonda vaid kaks-kolm 14–16-aastast noorukit, keda tuleb turgutada. Vaheajal on see tavaline trend.
Teine asi on kalduvus enesetapule, eriti vanuses 16–19, mil hakatakse aru saama reaalsetest võimalustest ja võib tekkida tunne, et sein on ees. Need on muutused, mis on silma hakanud, võrreldes praegust ja varasemat aega.
Tööealise elanikkonna puhul võib esmapilgul ju tunduda, et probleemiks on enesehävitamine, alkohol. Margus Viigimaa pidas just ettekande, kus ütles, et 90% südamehaigustest tuleneb stressist ja see on seotud ka alkoholiga. Aga ma ütlen, et tegelikult on praegu probleemiks Eesti rahva surnukstöötamine. Sellele tuleks hakata pidureid peale panema.
Käsi südamele: Eesti on liiga majanduskeskne. Kõige puhul, mis säästab inimest ja tekitab näiliselt majanduspoolele raskusi, hakatakse kartma, et see ahistab ettevõtjat, aga tegelikult on tõde keskel. Me ei taha ahistada ettevõtjat, vaid tekitada inimesekesksust, et tekiks kaasvastutus. Veel suurem probleem on see, et me töötame tegelikult kahekordse koormusega. Siinkohal peaks me endale aru andma, et see võib kurvalt lõppeda tervishoiusüs-teemi, aga ka patsiendi jaoks: kui kirurg operatsioonilaua taga infarkti saab, siis kuskilt tuleb ju keegi asemele leida. Selliseid näiteid on meil Eestis küll, et bussijuht saab roolis infarkti.”
•• Nestor: “Ka terved eluviisid ei lahenda vananeva ühiskonna probleemi. Ühiskonnas tehtavad kulutused inimeste tervisele suurenevad paratamatult. Poliitikutel aga ei ole vastust, kust selle kinni peaks maksma, kas ravikindlustusest või riigi muudest tuludest. Või peaks maksma inimesed ise? Kuni poliitikud jätavad sellele küsimusele vastamata, ei muutu meie rahva tervise selles pooles, mis on seotud inimeste raviga, mitte midagi.”
•• Mardna: “Praegune meditsiini rahastamine on saavutanud maksimumi ja kui me seda ei muuda, siis me enam kaugemale ei jõua. Kuid kui me ei oleks haigekassat teinud, siis roniksime praegu suure vaevaga sügavast august välja.”
•• Nestor: “Ma tunnistan ausalt, et kui öeldakse, et meie süsteem on õiglane, läbipaistev ja patsiendikeskne, siis mul kõrvad natuke liiguvad. Läbipaistvus ja selgus on välja toonud selle, mis pidigi välja tulema – alarahastamise. Kindlasti või-me rääkida protsendist SKP-s ja efektiivsusest, aga see, mille järgi me peaks tegelikku tulemust hindama, on ju rahulolu teenusega, mida haigekass pakub.”
•• Laasik: “Eesti tervishoiu on Euroopas teisele kohale viinud efektiivsus. Majandusliku mõt-telaadi toomine tervishoidu oli hea, aga tuleb teha uusi otsuseid. Praegu ei ole küsimus rahastamises, järjest suurem probleem on personal. Ja see on asi, mida me ei saa kiirelt lahendada.”
•• Kõiv: “Üks selge küsimus: kas me peame ühe oma praeguse põhiinstrumendi, sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa piisavaks? Tuleb tunnistada, et tänu majanduskasvule on sotsiaalmaksu laekumine paranenud. See on viinud haigekassa eelarve kahekordistumiseni, mis on omakorda viinud selleni, et jaotamata kasum, reserv, mida me pole ette näinud, on üle ühe miljardi krooni! Kui haigekassa kogueel-arve on kümme miljardit, siis on see suur protsent! Euroopa Liiduga liitumine toob ju tervishoidu veel lisaks kaks miljardit investeeringuraha.”
•• Kivimägi: “Haigekassa on finantsaspektist efektiivne, aga ei ole suutnud tagada jätkusuutlikku tervishoidu. Meditsiin on kriisi äärel, kuigi miljard krooni on üle. Probleem ongi selles, et tervishoidu juhitakse finantsaspektist lähtuvalt, otsused tehakse rahasummade alusel. Praegu on ju nii, et kui haigla juhtkond tahab hästi majandada, suunab ta raha kõige kasumlikuma teenuse pakkumiseks.
Haigekassa tegevust ei tohiks mõõta enam nii nagu praegu – inimeste rahulolu arstiabi kättesaadavuse ja kvaliteediga –, vaid rahva tervisenäitajate kaudu. Kindlasti annab palju juurde ennetus, uuringute kohaselt hoiab üks kroon, mis on ennetusele kulutatud, kokku viis kuni kaheksa krooni raviraha. Samamoodi peaks haigekassas tähelepanu pöörama järelravile, sest patsient, kellele kirurg on teinud väga keeruka protseduuri, võib sattuda sama asjaga haiglasse tagasi, mida ei juhtuks ju siis, kui oleks korralik järelravi.”
•• Laasik: “Mis on riigi huvi tervishoius? Riigil on põhiseaduse kohaselt kohustus kaitsta inimeste tervist, ta pakub inimestele haiglavõrku, kasutades instrumendina teenust, ja kaitseb seega tervist. Aga kas haiglad, mis tegutsevad riigi huvides, peavad kasumit teenima? Minu sügava veendumuse kohaselt ei pea. Kuhu see kasum läheb?”
•• Mardna: “FIE-na töötav perearst on jätkusuutmatu. Kui ma olen maavanem ja minu juurde tuleb perearst, kes ütleb, et ta enam teenust ei paku, siis ma maavanemana ei suuda seda teenust ju pakkuda. Meditsiini juhtimises peab ikka natuke rohkem riiki olema.”
•• Mand:” Kus asub praeguses tervishoius riik? Õigusloomes. Pärast seda riik kaob. Riigikogu menetleb haigekassa eelarvet ühe suure summana ja paljud inimesed ei tea, mis on selle summa sisu. Peaks olema teadmine ja poliitiline vastutus.
Ning elu näitab, et ole minister või riigikogu liige, aga kui sa tahad haigekassa süsteemis mingit muutust teha, siis pead mütsi kätte võtma ja haigekassa nõukogus vähemalt kaheksat inimest veenma hakkama, et saada mõni otsus, mis aitaks selles riigis edasi elada. Sest kui seal seda otsust ei sünni, kui tööandjate või töövõtjate huvid lähevad vastuollu riigi huvidega, siis tekib sellesse süsteemi juhitamatus. Olukord on keeruline ja ükskord tekib küsimus, kes kannab selle jama eest poliitilist vastutust.
Kui praegu on haiglavõrk ja 20 haiglat, siis stabiilsuse seisukohast on riigil revolutsiooni korral võimalus kolme-nelja haigla baasil statsionaarse tervishoiuteenuse osutamist rahulikult jätkata, samas kui teised on teenuse osutajatena n-ö barrikaadide peal. Aga see on riigisisene julgeolekuküsimus, kui tervishoiuteenus, mille saamine on inimese põhiseaduslik õigus, on muutunud liiga teenuse-põhiseks tegevuseks ja riiki on väga vähe. Siis on riigi toimimise mõttes risk olemas.”
Erakonnad lubavad rohkem raha
Isamaa ja Res Publica Liit:
•• Tagame, et haigekassa raha jääb inimeste ravimiseks. Eraldame töövõimetushüvitiste maksmise haigekassa praegustest kohustustest.
•• Toetame hammaste parandamist lisaks haigekassapoolsele kompensatsioonile ühekordse täiendava 1000-kroonise toetusega, mida on võimalik taotleda kolme aasta jooksul. Pöörame erilist tähelepanu laste hambaravile.
Eesti Keskerakond
•• Kompenseerime haiglatele kapitalikulud ning tagastame meditsiiniseadmete ja -hoonete käibemaksu tervishoiule.
•• Meie palgareform tagab arstidele miinimumpalgaks vähemalt kahekordse Eesti keskmise palga. Õdede palk jõuab vähemalt 60 protsendini arstide palgast.
•• Asendame praeguse 300-kroonise üheaastase hambaravi hüvituse 3000-kroonise hüvitusega kolme aasta peale.
Rahvaliit
•• Suurendame tervishoiukulutuste osakaalu SKP-s vähemalt 6,5 protsendini.
•• Kindlustame arstide ja õdede palkade viimise tasemele, mis annab neile kindlustunde Eestisse tööle jäämiseks.
•• Tagame regulaarse hammaste kontrolli ja hambaravikulude kompenseerimise inimesele haigekassast 1000 krooni ulatuses aastas.
Reformierakond
•• Reformierakonna majanduspoliitika jätkumine tagab haigekassa eelarve edaspidise kasvu, mis võimaldab tõsta tervishoiutöötajate palka ja pakkuda inimestele rohkem raviteenuseid.
•• Muudame maksuvabaks iga-aastase korralise meditsiinilise läbivaatuse kulud summas 2000 krooni inimese kohta.
Erakond Eestimaa Rohelised
•• Soovime luua vabatahtliku terviselepingute süsteemi kui vahendi perearstile inimeste tervisekäitumise juhtimiseks. Terviselepinguga kohustub patsient täitma tervisekava, lepinguga saab soodustusi tervisekeskustes.
•• Töötajale õigus tulumaksutagastusele terviselepingu järgsete tegevuste eest tasumisel teatud summani.
Sotsiaaldemokraatlik
Erakond
•• Suurendame arstiabi kättesaadavust, suunates riigieelarvest lisaraha perearstide täiendavaks finantseerimiseks, et tagada esmane abi ka ravikindlustuseta inimestele.
•• Loome võimalused arstide, õdede ja hooldustöötajate palgatõusuks ning investeeringuteks tervise arendusse ja tervishoidu. Tõstame tervisehoiuteenuste hinnad tasemele, mis võimaldab haiglatel investeeringuteks kaasata laenuraha.
•• Muudame tulumaksuseadust nii, et töötaja kulutused enda või oma lapse sportimisele või tervise edendamisele oleksid tulumaksuvabad 5000 krooni ulatuses aastas.
